Sotsiaalseid vastastikku mõjutavaid oskusi tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi.
Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, õpilasomavalitsuse tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust.
Klassi normid ja sotsiaalne struktuur mõjutavad seda, kuidas klassis kiusamisse suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis ära. Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi.
Vanemate omavahelised kohtumised ja ühine tegevus kajastuvad ka laste vastastikuses mõjus. Tutvudes oma laste klassikaaslastega ja nende vanematega, on vanematel võimalik paremini aidata oma last kahevaheliste sõprussuhete loomisel näiteks kutsudes klassikaaslasi külla. Kooli personal võib innustada vanemaid korraldama ühistegevust ja rõhutada omavahelise koostöö tähtsust.
Individuaalne töö - selgitusvestlused vastavalt olukorrale
Kiusamisolukorrad on erinevad. Täiskasvanutel on oluline sekkuda vahetult märgatud kiusamisse ja näidata, et nad ei aktsepteeri sellist tegevust ning selgitada olukorda. Aineõpetajate süsteemi puhul võib olla keeruline kiusamise kordumist märgata, kuna õpetaja kohtub klassiga lühikeses ajaks. Sellised juhul nõuab kiusamise märkamine õpetajalt erilist tähelepanelikkust.
Nii kiusatu kui kiusaja vanematel on õigus teada, mis on juhtunud, neil on õigus osaleda kiusamise selgitamisel ja lõpetamisel. Klassijuhataja on üldiselt parim isik esimeseks kontaktivõtuks, kuna õpetaja tunneb nii õpilasi kui nende vanemaid kõige paremini. Parim viis kontaktiks on isiklik kohtumine või telefonivestlus. Vanematega kohtumisele võib õpetaja vajaduse korral kutsuda paariliseks ka mõne õpilashoolderühma liikme. Kohtumisi korraldades on põhjust mõelda, kas erinevate osapoolte vanemad suudavad vestelda olukorra üle konstruktiivselt koos või ehk on parem korraldada eraldi nõupidamised.
Interneti ja küsitluste põhjal:
Annika Nikonov
Sotsiaalpedagoog
tel.: 48 98 890
