Pikapäevarühm on koht, kus saab pärast tunde, õpetaja juhendamisel, ära õppida kodus tegemiseks jäetud õppetükid, küsida selgitusi arusaamatuks jäänud asjade kohta või käia arvutis ning teha sõbraga lauamänge mängides aega parajaks enne trenni/huviringi või bussi väljumist.
Meie kooli pikapäevarühmas saavad osaleda õpilased 1.-6.klassini, kuid ka vanematel õpilastel ei ole soovi korral keelatud pikapäevaklassi kasutamine.
1.-3. klassi õpilastega tegelevad algklasside õpetajad algklasside majas vastavalt sellele, mis klassis nad õpivad, alates 4.klassist on õpilased oodatud õpetaja Lilja juurde pikapäevaklassi suure maja 0 korrusel.
Pikapäevarühmaga saab liituda lapsevanema avalduse alusel või õppenõukogu otusel õpiabi osutamiseks. Hetkel käib pidevalt õpetaja Lilja juures 31 õpilast.
teisipäev, 30. november 2010
esmaspäev, 29. november 2010
Külmaga välja!
Maad katab valge lumevaip. Õhutemperatuur on langenud miinustesse. Käes on talv, mis seab piiranguid ja mõjutab meie viibimist värskes õhus. Oma tervise ja hea enesetunde huvides on tarvilik ka talvisel ajal liikuda õues. Selleks, et seda teha saaks, on tähtis järgida mõningaid põhimõtteid, et kaitsta oma keha alajahtumise eest:
Enne välja minekut viska pilk akna taha ning riietumisel arvesta õhutemperatuuri ja tuulega.
...oluline on, et peas oleks MÜTS, sest peanaha kaudu kaotab inimene palju soojust.
...jope ja püksid peaksid olema TUULEKINDLAD, kuid õhku läbi laskvad. Nende alla pane MITMES KIHIS riietusesemeid, sest õhukesed kihid riideid hoiavad paremini sooja kui üks paks kiht. Proovi vältida kunstmaterjale ning eelista alati puuvillast ja villast, sest kunstmaterjalid tõmbuvad väga külmaks.
...jalatsid võiksid olla naturaalnahast. Kindlasti piisava ruumivaruga, et saaks neis varbaid liigutada. Talveriietuse juurde kuulvad VILLASED SOKID.
...külma ja tuulise ilmaga õues viibides on oliline ennast PIDEVALT LIIGUTADA, aga vältida higistamist.
...suitsetamine ja alkohoolsete jookide tarvitamine kiirendab mahajahtumist.
Aegajalt tuleb õues olles kontrollida katsudes kõrvalesti, nina, lõuga ja sõrmeotsi, et veenduda, ega nad pole tundlikkust kaotanud.
Kui riided või jalanõud saavad märjaks, tuleks nad kiiresti toasoojas ruumis kuivade vastu vahetada.
Pea meeles, et ei ole olemas halba ilma, on vale riietus!
Enne välja minekut viska pilk akna taha ning riietumisel arvesta õhutemperatuuri ja tuulega.
...oluline on, et peas oleks MÜTS, sest peanaha kaudu kaotab inimene palju soojust.
...jope ja püksid peaksid olema TUULEKINDLAD, kuid õhku läbi laskvad. Nende alla pane MITMES KIHIS riietusesemeid, sest õhukesed kihid riideid hoiavad paremini sooja kui üks paks kiht. Proovi vältida kunstmaterjale ning eelista alati puuvillast ja villast, sest kunstmaterjalid tõmbuvad väga külmaks.
...jalatsid võiksid olla naturaalnahast. Kindlasti piisava ruumivaruga, et saaks neis varbaid liigutada. Talveriietuse juurde kuulvad VILLASED SOKID.
...külma ja tuulise ilmaga õues viibides on oliline ennast PIDEVALT LIIGUTADA, aga vältida higistamist.
...suitsetamine ja alkohoolsete jookide tarvitamine kiirendab mahajahtumist.
Aegajalt tuleb õues olles kontrollida katsudes kõrvalesti, nina, lõuga ja sõrmeotsi, et veenduda, ega nad pole tundlikkust kaotanud.
Kui riided või jalanõud saavad märjaks, tuleks nad kiiresti toasoojas ruumis kuivade vastu vahetada.
Pea meeles, et ei ole olemas halba ilma, on vale riietus!
teisipäev, 2. november 2010
Milleks helkur?!
Viimane aeg on muretseda endale helkur, sest aina rohkem peame liikuma ajal, mil väljas on pime. Tee ennast nähtavaks igal pool, kinnita oma riietele helkur.
Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (umbes samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled).
Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Jalgrattal peavad olema kodarahelkurid ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli.
Eriti vahva oleks ju endale ise meisterdada helkurmaterjalist just selline helkur, mis oleks Sulle kõige sobivam ja millist kellegil teisel ei ole.
Loe helkurist ja selle vajalikkusest lehelt helkur.ee
OLE NÄHTAV!
Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusele (umbes samal kõrgusel asetsevad ka sõidukite tuled).
Enda nähtavaks tegemine on vajalik ka jalgratturil. Jalgrattal peavad olema kodarahelkurid ning ees valge ja taga punane helkur. Lisaks peab pimedas sõites rattal põlema ees valge ja taga punane tuli.
Eriti vahva oleks ju endale ise meisterdada helkurmaterjalist just selline helkur, mis oleks Sulle kõige sobivam ja millist kellegil teisel ei ole.
Loe helkurist ja selle vajalikkusest lehelt helkur.ee
OLE NÄHTAV!
reede, 22. oktoober 2010
ILUSAT VAHEAEGA!
Ongi kätte jõudnud aeg, et teha õppetöösse paus. Selleks aga, et vaheaeg läheks ikka nö asja ette, kasuta koolist vaba nädalat:
PUHKAMISEKS. Maga piisavalt.
Lemmiktegevuste tegemiseks, et koguda positiivset energiat ja meeleolu.
Liikumiseks värskes õhus. Veeda võimalikult vähe aega televiisori ja arvuti seltsis ning võimalikult palju aega õues.
KOSUTAVAT SÜGISVAHEAEGA!
PUHKAMISEKS. Maga piisavalt.
Lemmiktegevuste tegemiseks, et koguda positiivset energiat ja meeleolu.
Liikumiseks värskes õhus. Veeda võimalikult vähe aega televiisori ja arvuti seltsis ning võimalikult palju aega õues.
KOSUTAVAT SÜGISVAHEAEGA!
teisipäev, 19. oktoober 2010
Meedia ja vägivald (õpi)lastes.
Mis on meedia?
Meedia on see, mis vahendab meile infot läbi saadete, juttude, muusikapalade vmt järgnevate vahendite abil: televisioon, Internet, ajalehed, ajakirjad, raadio.
Mis on vägivald?
Vägivald on kellelegi liiga tegemine tema enda tahte vastaselt. Vägivaldne on käitumine või mõjutamine, millega kahjustatakse kellegi keha, vaimu (psüühhikat), lähedasi, vara vmt.
Mis seos on neil kahel?
Meedia on saanud tavapäraseks osaks meie kõigi elus. Paraku aga see, mida meedia kajastab, ei ole alati mitte hea ning head mõju avaldav.
Jõhkra sisuga arvuti- või videomängud, (multi)filmid tapmissituatsioonidest või klipid, pildid seksuaalsest väärkohtlemisest ei ole ükski ebatavaline nähtus juba paariaastastele lastele. On muutunud tavaliseks, et tõesti ka juba väiksed lapsed jälgivad huviga telekat ning kuulavad raadiot. Samuti ei ole paljudes peredes ka takistuseks vaba Interneti kasutamine.
Pikk ja sügav uuring antud teemal leidis, et just taoline valik muudab õpilased palju vägivaldsemaks ehk:
1. Ei ole arusaama, et vägivald on ohtlik (arvatakse- teles ju näitab kogu aeg, see tavaline juba!)
2. Käitumine ning MÕTLEMINE on palju vägivaldsem nende (õpi)laste ja noorukite seas, kes veedavad enam aega meediaga.
Kui palju siis tegelikult on väikelapsed, (kuni 6 aastased) meediaga seotud?
Leiti järgmised arvud:
* 83% alla 6 aastastest lastest kasutavad mõnda ekraani kaudu nähtavat meediakanalit. (Vanemate laste puhul on see protsent suurem!)
* Keskmiselt veedavad nad päevas 2 tundi teleka, 1 tund videomängude ja 50 minutit arvuti taga. Kokku teeb see umbes 4 tundi kontakti puudumist ennast ümbritsevaga ja keskendumist meediale.
* Enne lasteaeda minekut on nad telekat vaadanud juba kokku 4000 tundi.
* Ühe laupäevahommikuse lasteprogrammide vaatamise jooksul näevad nad 20 - 25 vägivaldset tegu.
On suur vajadus, et väikelaste seas oskaks ema-isa ja vennad-õed piirata väiksemate meedia kasutust! Samuti ei ole see hea ka vanematele lastele, kes on samuti nähtu-kuuldu poolt vägagi mõjutatud. Tihti on kooli peal näha agressiivselt käituvat noort- kui hakata uurima, miks ta nii endast väljas on ning mitte kuidagi ennast kontrollida ei suuda, tuleb välja, et magatud on vähe, kuna oldi teleka ja/või arvuti ees.
Soovitused: Meedia on osaliselt meile ka kasulik, aga nii nagu kõigega- tuleb seda osata kasutada. Kui tarbida liiga vähe- jääme heast infost ilma. Kui aga pingutada üle- siis koormame sellega ennast liiga ära (just nagu mõjub liigne söömine meie kaalule).
Ole ise juht EHK kasuta meediat, aga ära luba tal Sind kasutada!
Allikas: Kaiser Family Foundation, The Media Family, May 2008.
Meedia on see, mis vahendab meile infot läbi saadete, juttude, muusikapalade vmt järgnevate vahendite abil: televisioon, Internet, ajalehed, ajakirjad, raadio.
Mis on vägivald?
Vägivald on kellelegi liiga tegemine tema enda tahte vastaselt. Vägivaldne on käitumine või mõjutamine, millega kahjustatakse kellegi keha, vaimu (psüühhikat), lähedasi, vara vmt.
Mis seos on neil kahel?
Meedia on saanud tavapäraseks osaks meie kõigi elus. Paraku aga see, mida meedia kajastab, ei ole alati mitte hea ning head mõju avaldav.
Jõhkra sisuga arvuti- või videomängud, (multi)filmid tapmissituatsioonidest või klipid, pildid seksuaalsest väärkohtlemisest ei ole ükski ebatavaline nähtus juba paariaastastele lastele. On muutunud tavaliseks, et tõesti ka juba väiksed lapsed jälgivad huviga telekat ning kuulavad raadiot. Samuti ei ole paljudes peredes ka takistuseks vaba Interneti kasutamine.
Pikk ja sügav uuring antud teemal leidis, et just taoline valik muudab õpilased palju vägivaldsemaks ehk:
1. Ei ole arusaama, et vägivald on ohtlik (arvatakse- teles ju näitab kogu aeg, see tavaline juba!)
2. Käitumine ning MÕTLEMINE on palju vägivaldsem nende (õpi)laste ja noorukite seas, kes veedavad enam aega meediaga.
Kui palju siis tegelikult on väikelapsed, (kuni 6 aastased) meediaga seotud?
Leiti järgmised arvud:
* 83% alla 6 aastastest lastest kasutavad mõnda ekraani kaudu nähtavat meediakanalit. (Vanemate laste puhul on see protsent suurem!)
* Keskmiselt veedavad nad päevas 2 tundi teleka, 1 tund videomängude ja 50 minutit arvuti taga. Kokku teeb see umbes 4 tundi kontakti puudumist ennast ümbritsevaga ja keskendumist meediale.
* Enne lasteaeda minekut on nad telekat vaadanud juba kokku 4000 tundi.
* Ühe laupäevahommikuse lasteprogrammide vaatamise jooksul näevad nad 20 - 25 vägivaldset tegu.
On suur vajadus, et väikelaste seas oskaks ema-isa ja vennad-õed piirata väiksemate meedia kasutust! Samuti ei ole see hea ka vanematele lastele, kes on samuti nähtu-kuuldu poolt vägagi mõjutatud. Tihti on kooli peal näha agressiivselt käituvat noort- kui hakata uurima, miks ta nii endast väljas on ning mitte kuidagi ennast kontrollida ei suuda, tuleb välja, et magatud on vähe, kuna oldi teleka ja/või arvuti ees.
Soovitused: Meedia on osaliselt meile ka kasulik, aga nii nagu kõigega- tuleb seda osata kasutada. Kui tarbida liiga vähe- jääme heast infost ilma. Kui aga pingutada üle- siis koormame sellega ennast liiga ära (just nagu mõjub liigne söömine meie kaalule).
Ole ise juht EHK kasuta meediat, aga ära luba tal Sind kasutada!
Allikas: Kaiser Family Foundation, The Media Family, May 2008.
Õpilane arvab: Kas oled mures oma hinnete hetkeseisu pärast?
Lõppenud on järjekordne küsitlus, mis seekord puudutas eriti aktuaalset teemat nagu veerandilõpp ning hinded. Siin on tulemused!
44% vastanutest ei ole eriti mures ja ütleb, et enamik asju on sel veerandil õnnestunud.
29% õpilastest on mures.
18% ütleb, et on pingutanud ja võib tulemustega rahule jääda.
9% usub, et need tööd, mis ebaõnnestunud või tegemata jäänud, jõuab ta järgi vastata.
0% - mitte keegi ei arvanud, et tema hinded poleks olulised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa meie kooli õpilastest (71%) ei pea muretsema, kuna üldjoontes on olukord kontrolli all. Umbes kolmandik siiski tunnistab, et ei ole hetkeseisuga rahul. On positiivne täheldada, et mitte keegi vastanutest ei ole oma õppimise suhtes ükskõikne.
44% vastanutest ei ole eriti mures ja ütleb, et enamik asju on sel veerandil õnnestunud.
29% õpilastest on mures.
18% ütleb, et on pingutanud ja võib tulemustega rahule jääda.
9% usub, et need tööd, mis ebaõnnestunud või tegemata jäänud, jõuab ta järgi vastata.
0% - mitte keegi ei arvanud, et tema hinded poleks olulised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa meie kooli õpilastest (71%) ei pea muretsema, kuna üldjoontes on olukord kontrolli all. Umbes kolmandik siiski tunnistab, et ei ole hetkeseisuga rahul. On positiivne täheldada, et mitte keegi vastanutest ei ole oma õppimise suhtes ükskõikne.
teisipäev, 12. oktoober 2010
MIS TEEB ÜHE KLASSI VÕIMEKAMAKS KUI TEISE?
Klass on üks suur grupp inimesi, mis peab päevast- päeva koos töötama. Klasse on erinevaid- üks edukam kui teine. Millest sellised erinevused tulevad?
Uue uuringu andmetel, ei ole oluline mitte see, kui nutikas on kõige targem liige grupis, vaid olulist rolli mängivad muud asjaolud, nagu:
1. Empaatia ehk võime teistele kaasa tunda ja nendega arvestada. Mida kõrgem empaatiavõime on klassis ehk mida rohkem suudetakse üketeist mõista ja mitte hukka mõista, seda paremini sooritatakse keerulisi ülesandeid.
2. Teiste emotsioonidest ehk tunnetest arusaamine. Kui klassikaaslased suudavad aru saada paremini üksteise hetkeseisust- kas teine on närvis, rahulik, rõõmus vmt- siis seda paremini kulgeb igapäevane töö. (Emotsioonid väljendavad reaktsioone olulistele sündmustele, seega vajab inimene, et tema tundeid märgatakse, et tunda, et teda ennast märgatakse. Märkamise tulemusena saame end kõik tunda inimlikult.)
3. Tüdrukute arv klassis. Tõepoolest- eelnevad kaks tegurit on enamasti omased pigem naissoole. Seega nendes klassides, kus tüdrukuid on rohkem, sujub enamasti töö paremini ning tulemused on kogu grupi sees tervikuna kõrgemad.
4. Koostöö. Edukam on klass, kus tehakse igapäevaselt rohkem koostööd kui võisteldakse. Oluline on lasta igaühel oma arvamust avaldada ning teha otsuseid koos, ilma tugevalt esilekerkivate liidriteta.
Mõtlemiskoht: Milline on Sinu klass? Kas kõik need „eduka klassi tegurid“ on ka Sinu klassile omased? Kui mitte, kuidas seda muuta?
Allikas: Science, 30.september, 2010. Christopher Chabris.
Uue uuringu andmetel, ei ole oluline mitte see, kui nutikas on kõige targem liige grupis, vaid olulist rolli mängivad muud asjaolud, nagu:
1. Empaatia ehk võime teistele kaasa tunda ja nendega arvestada. Mida kõrgem empaatiavõime on klassis ehk mida rohkem suudetakse üketeist mõista ja mitte hukka mõista, seda paremini sooritatakse keerulisi ülesandeid.
2. Teiste emotsioonidest ehk tunnetest arusaamine. Kui klassikaaslased suudavad aru saada paremini üksteise hetkeseisust- kas teine on närvis, rahulik, rõõmus vmt- siis seda paremini kulgeb igapäevane töö. (Emotsioonid väljendavad reaktsioone olulistele sündmustele, seega vajab inimene, et tema tundeid märgatakse, et tunda, et teda ennast märgatakse. Märkamise tulemusena saame end kõik tunda inimlikult.)
3. Tüdrukute arv klassis. Tõepoolest- eelnevad kaks tegurit on enamasti omased pigem naissoole. Seega nendes klassides, kus tüdrukuid on rohkem, sujub enamasti töö paremini ning tulemused on kogu grupi sees tervikuna kõrgemad.
4. Koostöö. Edukam on klass, kus tehakse igapäevaselt rohkem koostööd kui võisteldakse. Oluline on lasta igaühel oma arvamust avaldada ning teha otsuseid koos, ilma tugevalt esilekerkivate liidriteta.
Mõtlemiskoht: Milline on Sinu klass? Kas kõik need „eduka klassi tegurid“ on ka Sinu klassile omased? Kui mitte, kuidas seda muuta?
Allikas: Science, 30.september, 2010. Christopher Chabris.
esmaspäev, 11. oktoober 2010
Kuidas püsida terve?
Mida külmemaks ja talvisemaks lähevad ilmad, seda enam märkame enda ümber inimesi, kes vaevlevad mingi viiruse küüsis. Mida teha, et püsida terve?
Riietu vastavalt ilmastikule. Kõige tundlikumad külma ja niiskuse suhtes on jalad, seepärast on oluline kanda aastajale vastvaid jalavarje.
Tugevda oma immuunsüsteemi. Tegele regulaarselt mõne spordialaga, käi jalutamas või jooksmas. Söögi kõrvale võib võtta mõnd immuunsüsteemi tugevdavat toidulisandit. Kõige tuntumad neist on punase päevakübara ekstrakt, küüslaugukapslid ja C-vitamiin, mida saab apteegist.
Sügisene menüü peaks sisaldama kiirelt energiat andvaid toiduained. Rohkelt võiks tarbida taimeteesid,nt kibuvitsa- või ingveritee mee ja sidruniga. Ära liialda rasvaste ja magusate roogadega. Söö rohkelt kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainerikkaid puu- ja köögivilju, marju: pohli, jõhvikaid, astelpajumarju, granaatõunu, ploome, pirne, õunu, sidrunit, porgandit, kõrvitsat, punapeediroogasid, joo porgandimahla.
Tõhusad on karastavad veeprotseduurid.
Pese sageli käsi, seebiga ja vähemalt 15 sekundit, sest viirushaigused levivad piisknakkuse teel.
Kogu positiivseid emotsioone ja säilita rõõmsameelsus.
Puhka ja maga piisavalt!
Oma tevise hoidmine on järjepidev enese jälgimine. Leia enese jaoks see aeg ja nipid ning OLE TERVE!
Riietu vastavalt ilmastikule. Kõige tundlikumad külma ja niiskuse suhtes on jalad, seepärast on oluline kanda aastajale vastvaid jalavarje.
Tugevda oma immuunsüsteemi. Tegele regulaarselt mõne spordialaga, käi jalutamas või jooksmas. Söögi kõrvale võib võtta mõnd immuunsüsteemi tugevdavat toidulisandit. Kõige tuntumad neist on punase päevakübara ekstrakt, küüslaugukapslid ja C-vitamiin, mida saab apteegist.
Sügisene menüü peaks sisaldama kiirelt energiat andvaid toiduained. Rohkelt võiks tarbida taimeteesid,nt kibuvitsa- või ingveritee mee ja sidruniga. Ära liialda rasvaste ja magusate roogadega. Söö rohkelt kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainerikkaid puu- ja köögivilju, marju: pohli, jõhvikaid, astelpajumarju, granaatõunu, ploome, pirne, õunu, sidrunit, porgandit, kõrvitsat, punapeediroogasid, joo porgandimahla.
Tõhusad on karastavad veeprotseduurid.
Pese sageli käsi, seebiga ja vähemalt 15 sekundit, sest viirushaigused levivad piisknakkuse teel.
Kogu positiivseid emotsioone ja säilita rõõmsameelsus.
Puhka ja maga piisavalt!
Oma tevise hoidmine on järjepidev enese jälgimine. Leia enese jaoks see aeg ja nipid ning OLE TERVE!
esmaspäev, 4. oktoober 2010
Puudumistest
Kooliaasta esimene veerand on jõudnud poole peale. Käes on aeg, kus õues valitseb värviline sügis oma salakavalate ilmadega, koolitundides testivad õpetajad aina Sinu teadmisi, kimbutama kipuvad erinevad viirused ja haigused, toimuvad esimesed võistlused ning tekkinud koolirutiin ja -väsimus soodustavad üha soovi mõni päev koolist puududa.
Siiski...
- puudumine koolist tekitab Sulle lisatööd, sest kõik, mida teised kuulevad tunnis õpetajalt, pead Sa siis ise välja otsima ja endale selgeks tegema. See aga nõuab veel enam Sinu aega ja energiat, mistõttu võid tunda hoopiski suuremat kurnatust.
RÜGi kodukord punkt 17. Puudumine ei vabasta õppematerjali omandamisest, järgmiseks tunniks ettevalmistamisest, ettenähtud ajal kontrolltööst.
- Õppetunnist puudumine tekitab teadmistes lünkasid, mistõttu võib juhtuda, et need ei moodusta tervikut ja Sul on keeruline seostest aru saada ning uute õppeülesannete lahendamine võib kujuneda raskemaks.
Sagedased koolist puudumised põhjustavad tihti õppeedukuse langust
- Puudumise ajal koolis tehtud tööd tuleb järele vastata, see tähendab aga pikemaid koolipäevi, sest selleks ettenähtud ajad on pärast tunde.
Seega...
- ÄRA PUUDU KUNAGI PÕHJUSETA!
- Puudu õppetundidest ainult äärmisel vajadusel, nt haigestumisel.
- Sinu puudumise põhjus peab klassijuhatajal teada olema
RÜGi kodukord punkt 38. Sinu puudumisest teavitab lapsevanem klassijuhatajat esimesel päeval.
punkt 42. Ette teada olevast pikemaajalisest puudumisest tuleb lapsevanemal/organisatsioonil kooli varakult teavitada.
punkt 43. Puudumisloa saamiseks täida vastav taotlus, kus kinnitad, et omandad iseseisvalt aineõpetaja poolt antud materjali. Esita see klassijuhatajale.
Hoia oma tervist ja korralda oma tegemisi nii, et sellel õppeaastal Sa puuduksid koolist võimalikult vähe!
Siiski...
- puudumine koolist tekitab Sulle lisatööd, sest kõik, mida teised kuulevad tunnis õpetajalt, pead Sa siis ise välja otsima ja endale selgeks tegema. See aga nõuab veel enam Sinu aega ja energiat, mistõttu võid tunda hoopiski suuremat kurnatust.
RÜGi kodukord punkt 17. Puudumine ei vabasta õppematerjali omandamisest, järgmiseks tunniks ettevalmistamisest, ettenähtud ajal kontrolltööst.
- Õppetunnist puudumine tekitab teadmistes lünkasid, mistõttu võib juhtuda, et need ei moodusta tervikut ja Sul on keeruline seostest aru saada ning uute õppeülesannete lahendamine võib kujuneda raskemaks.
Sagedased koolist puudumised põhjustavad tihti õppeedukuse langust
- Puudumise ajal koolis tehtud tööd tuleb järele vastata, see tähendab aga pikemaid koolipäevi, sest selleks ettenähtud ajad on pärast tunde.
Seega...
- ÄRA PUUDU KUNAGI PÕHJUSETA!
- Puudu õppetundidest ainult äärmisel vajadusel, nt haigestumisel.
- Sinu puudumise põhjus peab klassijuhatajal teada olema
RÜGi kodukord punkt 38. Sinu puudumisest teavitab lapsevanem klassijuhatajat esimesel päeval.
punkt 42. Ette teada olevast pikemaajalisest puudumisest tuleb lapsevanemal/organisatsioonil kooli varakult teavitada.
punkt 43. Puudumisloa saamiseks täida vastav taotlus, kus kinnitad, et omandad iseseisvalt aineõpetaja poolt antud materjali. Esita see klassijuhatajale.
Hoia oma tervist ja korralda oma tegemisi nii, et sellel õppeaastal Sa puuduksid koolist võimalikult vähe!
reede, 1. oktoober 2010
Õpilane arvab: Kooli juures on parim...
RygiTugi küsitlus "Kooli juures on parim..." sai nüüd lõpule ja siin on tulemused:
1. Suhtlemine.
Kool on tõepoolest erakordselt sotsiaalne ehk siis inimsuhteid tulvil maja. Tundub, et see ka kõigile meeldib. Võib oletada, et õpilased Rapla Ühisgümnaasiumis ei eelistaks esialgu ulmelisena näivat internetipõhist õpet, kus igaüks võtab kodus lahti e-kooli, teeb ära kodused ülesanded ja seejärel saadab need õpetajale. Taoline "kool" annaks kindlasti vabadust teha asju omal vabalt valitud ajal, aga samas ei võimaldaks suhelda!
2. Kui päeva lõpus minema saab.
Kool on kindlasti ka koht, kus on vaja väga palju pingutada ning alati ei lähe just nii nagu tahtsid. Nii seostubki kool osadele õpilastele raskustega. Ehk sellest tulebki rõõm, et päeva lõpus minema saab. Samas võib olla ka põhjus mujal.
3. Uute asjade teadasaamine.
Siin väga ei olegi selgitusi vaja. Rapla Ühisgümnaasiumi õpilastest suur osa hindab kõrgelt oma võimalusi omandada uusi teadmisi.
4. Kindel koht, kuhu tulla.
Päris tihti ei ole kodus just kõige parem olla, ükskõik, mis põhjustel. Kool on alati olemas- soe tuba, kindlad inimesed, teada-tuttav päevakava. Kõik see tekitab turvatunnet. On kindlasti tore, et õpilased oskavad seda hinnata. Tahaks vaid loota, et see ei ole seotud asjaoluga, et mujal pole turvalist paika.
1. Suhtlemine.
Kool on tõepoolest erakordselt sotsiaalne ehk siis inimsuhteid tulvil maja. Tundub, et see ka kõigile meeldib. Võib oletada, et õpilased Rapla Ühisgümnaasiumis ei eelistaks esialgu ulmelisena näivat internetipõhist õpet, kus igaüks võtab kodus lahti e-kooli, teeb ära kodused ülesanded ja seejärel saadab need õpetajale. Taoline "kool" annaks kindlasti vabadust teha asju omal vabalt valitud ajal, aga samas ei võimaldaks suhelda!
2. Kui päeva lõpus minema saab.
Kool on kindlasti ka koht, kus on vaja väga palju pingutada ning alati ei lähe just nii nagu tahtsid. Nii seostubki kool osadele õpilastele raskustega. Ehk sellest tulebki rõõm, et päeva lõpus minema saab. Samas võib olla ka põhjus mujal.
3. Uute asjade teadasaamine.
Siin väga ei olegi selgitusi vaja. Rapla Ühisgümnaasiumi õpilastest suur osa hindab kõrgelt oma võimalusi omandada uusi teadmisi.
4. Kindel koht, kuhu tulla.
Päris tihti ei ole kodus just kõige parem olla, ükskõik, mis põhjustel. Kool on alati olemas- soe tuba, kindlad inimesed, teada-tuttav päevakava. Kõik see tekitab turvatunnet. On kindlasti tore, et õpilased oskavad seda hinnata. Tahaks vaid loota, et see ei ole seotud asjaoluga, et mujal pole turvalist paika.
reede, 24. september 2010
5 MÜÜTI STRESSI KOHTA
Müüt nr. 1 Stress on kõigi jaoks sarnane.
Täiesti vale. Stress on kehaline reaktsioon pingelisele olukorrale. See aga, mis on pingeline ühele, et pruugi olla seda teisele ja vastupidi. Igaühe keha vastab stressile erinevalt- mõnel tekib peavalu, mõni muutub kergelt ärrituvaks, osad jälle saavad kõhuvalu vmt.
Müüt nr. 2 Stress on Sulle alati halb.
Sellise vaatenurga põhjal oleks täielik stressivaba olek inimesel kasulik, paraku on see aga vale. Stress mõjub inimesele nagu surve viiulikeelele- kui seda liiga õrnalt puudutada, tuleb heli nõrk ja jõuetu, samas kui keelele liiga tugevalt vajutada, siis see puruneb. Ehk- oluline on see, kuidas stressiga ümber käia. Kui suhtuda keerukasse olukorda kui väljakutsesse, muudab see inimese produktiivseks ja õnnelikuks. Kui vastupidiselt võtta stressitekitavat olukorda kui suurt õudust, muudab see keha nõrgemaks ja võib viia keha täieliku hävinemiseni.
Müüt nr. 3 Stressi leidub igal pool, sa ei pääse sellest.
Nii päris ei ole. Iga inimene suudab oma elu planeerida moel, mil stress tema üle võimust ei võtaks. Efektiivne planeerimine tähendab seda, et seatakse endale asjad tähtsuse järjekorras ritta (mis on kõige olulisem asi, mis teine jne) ning tegeletakse kõigepealt kõige lihtsamate (jõukohasemate) probleemidega, liikudes alles peale seda keerulisemate ülesannete poole (nii saab juba lihtsamate ülesannete lahendamisest rõõmu tunda ja pingetunne hakkab langema). Kui lasta stressil üle pea kasvada, on raske kõike järjekorda seada ja nii tundubki, et probleemid on igal pool ning ühesuguselt keerukad.
Müüt nr.4 Pole stressi sümptomeid, pole stressi.
Sümptomite ehk stressi märkide puudumine või alla surumine mingite ravimitega (nt peavalutabletid) ei tähenda seda, et keha ei ole stressis. Kuulama oma keha ikkagi peab ja hea on hinnata ka pikema perioodi päevaplaani- kui keha ja/või vaim on liigse koormuse all, ei saa see pikemas perspektiivis hästi mõjuda ei vaimule ega ka füüsisele.
Müüt nr.5 Ainult kõige tugevamad stressi sümptomid vajavad tähelepanu.
Kindlasti mitte. Väiksemad märgid nagu peavalu või kõrvetav tunne maos on just need vihjed kehalt, mis ütlevad, et elu üle hakkab kontroll kaduma ja peaks tõsiselt mõtlema, kuidas stressitase jälle oma kontrolli alla saada.
Allikas: American Psychological Association, News and Events.
Täiesti vale. Stress on kehaline reaktsioon pingelisele olukorrale. See aga, mis on pingeline ühele, et pruugi olla seda teisele ja vastupidi. Igaühe keha vastab stressile erinevalt- mõnel tekib peavalu, mõni muutub kergelt ärrituvaks, osad jälle saavad kõhuvalu vmt.
Müüt nr. 2 Stress on Sulle alati halb.
Sellise vaatenurga põhjal oleks täielik stressivaba olek inimesel kasulik, paraku on see aga vale. Stress mõjub inimesele nagu surve viiulikeelele- kui seda liiga õrnalt puudutada, tuleb heli nõrk ja jõuetu, samas kui keelele liiga tugevalt vajutada, siis see puruneb. Ehk- oluline on see, kuidas stressiga ümber käia. Kui suhtuda keerukasse olukorda kui väljakutsesse, muudab see inimese produktiivseks ja õnnelikuks. Kui vastupidiselt võtta stressitekitavat olukorda kui suurt õudust, muudab see keha nõrgemaks ja võib viia keha täieliku hävinemiseni.
Müüt nr. 3 Stressi leidub igal pool, sa ei pääse sellest.
Nii päris ei ole. Iga inimene suudab oma elu planeerida moel, mil stress tema üle võimust ei võtaks. Efektiivne planeerimine tähendab seda, et seatakse endale asjad tähtsuse järjekorras ritta (mis on kõige olulisem asi, mis teine jne) ning tegeletakse kõigepealt kõige lihtsamate (jõukohasemate) probleemidega, liikudes alles peale seda keerulisemate ülesannete poole (nii saab juba lihtsamate ülesannete lahendamisest rõõmu tunda ja pingetunne hakkab langema). Kui lasta stressil üle pea kasvada, on raske kõike järjekorda seada ja nii tundubki, et probleemid on igal pool ning ühesuguselt keerukad.
Müüt nr.4 Pole stressi sümptomeid, pole stressi.
Sümptomite ehk stressi märkide puudumine või alla surumine mingite ravimitega (nt peavalutabletid) ei tähenda seda, et keha ei ole stressis. Kuulama oma keha ikkagi peab ja hea on hinnata ka pikema perioodi päevaplaani- kui keha ja/või vaim on liigse koormuse all, ei saa see pikemas perspektiivis hästi mõjuda ei vaimule ega ka füüsisele.
Müüt nr.5 Ainult kõige tugevamad stressi sümptomid vajavad tähelepanu.
Kindlasti mitte. Väiksemad märgid nagu peavalu või kõrvetav tunne maos on just need vihjed kehalt, mis ütlevad, et elu üle hakkab kontroll kaduma ja peaks tõsiselt mõtlema, kuidas stressitase jälle oma kontrolli alla saada.
Allikas: American Psychological Association, News and Events.
kolmapäev, 15. september 2010
Lähemalt logopeedi tööst!
Kes on üldse logopeed?
Logopeed on kõneõpetaja. Logopeedi põhitöö koolis on tegelda lastega, kellel on probleeme häälikute pikkuse tajumisega. Nendel lastel on raske määrata, kas sõnas on näiteks üks A või kaks A-d või sulghäälikute puhul nõrk, tugev või hoopis kaks tugevat tähte. Samuti käivad logopeedi juures lapsed, kellel on raskusi lugemisega. Logopeedi juures arendatakse nii lugemistehnikat kui ka teksti mõistmist. Logopeedilt saavad abi ka need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti, näiteks S-i hääldamise ajal on keel hammaste vahel või R põriseb kurgus.
Mis vanuses lapsed vajavad kõige rohkem logopeedi abi?
Logopeedilise abiga tuleb varakult alustada, siis on tulemused kõige paremad. Kui kõneprobleemidega lapsed saavad abi juba esimeses klassis, siis neljanda klassi lõpuks peaks suuremad raskused ületatud olema.
Millised on üldse võimalikud kõneprobleemid, millega koolilogopeedi poole pöördutakse?
Koolilogopeed jõuab eelkõige tegelda lastega, kel on kirjutamis- ja lugemisraskused, pisut ka nendega, kellel on hääldusprobleeme.
Kuidas ja millal tunnid toimuvad?
Meie koolis toimuvad logopeedi tunnid ehk teise nimega kõneravi tunnid tunniplaani järgselt paralleelselt põhiõppega. Iga klassi lastest on moodustatud väikesed grupid, kes on korraga tunnis. Enamasti tulevad lapsed logopeedi juurde eesti keele, kehalise kasvatuse või kunstiõpetuse tundide ajal. Suure maja õpilased käivad vastuvõtul pärast tunde.
Kas laps tuleb üldjuhul meeleldi / hea tujuga kõneravi tundi?
Enamasti tulevad lapsed tundi hea meelega. Kuna algklassi lapsed tahavad väga õpetaja tähelepanu ja palju vastata, siis paraku suures klassis jäävad nõrgemad õpilased tihti kiiremate varju. Logopeedi tunnis on kõigil lastel võimalus särada, sest rühmakaaslased on valdavalt võrdsel tasemel.
Kuidas ja kui kiiresti ilmnevad soovitud tulemused? Kas laps saab ka ise aru, et midagi on muutunud tema kõnes, kas ta oskab sellele tähelepanu pöörata?
Edu saavutamine on väga individuaalne. Mõni laps saab n-ö vajalikud nipid selgeks paari kuuga, teisel kulub omandamiseks aastaid. Üldiselt märkavad lapsed oma edusamme ja tunnevad nendest suurt rõõmu.
Miks logopeedi töö on tore?
Tihti tulevad töö tulemused läbi suurte raskuste. Kui laps lõpuks on emakeeles kahtede ja kolmede rea kõrvale nelja või lausa viie saanud ja sellest on rõõmu nii lapsel, õpetajal kui ka vanemal … Need on hetked, mille nimel tasub seda tööd teha.
Kas ka lastevanemate poolt on tagasisidet olnud? Kuidas nad suhtuvad?
Vanemad on väga erinevad. On neid, kes kardavad oma lapse maine pärast, kui laps hakkab logopeedi juures käima. Vanemad kardavad, et nende last peetakse rumalaks. Samas on vanemaid, kes klassijuhatajalt paluvad, et nende laps võetaks logopeedi rühma.
Kas teie poole pöörduvad ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased? Millal nad peaksid või võiksid seda teha?
Lugemis- ja kirjutamisprobleemid peaksid ikka keskkooliks lahenenud olema. Aga logopeedi juurde võivad kindlasti tulla need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti. Tüüpilised on R- ja S-hääliku vale hääldus. See võib hiljem saada määravaks elukutse valikul. Eelnevatel aastatel on põhikooli eesti keele õpetajad minu vastuvõtule saatnud ka üksikuid õpilasi, kellel kirjutamise, lugemisega raskusi. Kui probleem on olemas, ei tasuks karta. Tule julgesti!
Minu kabinet asub algklasside maja kolmandal korrusel (klass nr 33).
Tervitades,
Maris
Logopeed on kõneõpetaja. Logopeedi põhitöö koolis on tegelda lastega, kellel on probleeme häälikute pikkuse tajumisega. Nendel lastel on raske määrata, kas sõnas on näiteks üks A või kaks A-d või sulghäälikute puhul nõrk, tugev või hoopis kaks tugevat tähte. Samuti käivad logopeedi juures lapsed, kellel on raskusi lugemisega. Logopeedi juures arendatakse nii lugemistehnikat kui ka teksti mõistmist. Logopeedilt saavad abi ka need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti, näiteks S-i hääldamise ajal on keel hammaste vahel või R põriseb kurgus.
Mis vanuses lapsed vajavad kõige rohkem logopeedi abi?
Logopeedilise abiga tuleb varakult alustada, siis on tulemused kõige paremad. Kui kõneprobleemidega lapsed saavad abi juba esimeses klassis, siis neljanda klassi lõpuks peaks suuremad raskused ületatud olema.
Millised on üldse võimalikud kõneprobleemid, millega koolilogopeedi poole pöördutakse?
Koolilogopeed jõuab eelkõige tegelda lastega, kel on kirjutamis- ja lugemisraskused, pisut ka nendega, kellel on hääldusprobleeme.
Kuidas ja millal tunnid toimuvad?
Meie koolis toimuvad logopeedi tunnid ehk teise nimega kõneravi tunnid tunniplaani järgselt paralleelselt põhiõppega. Iga klassi lastest on moodustatud väikesed grupid, kes on korraga tunnis. Enamasti tulevad lapsed logopeedi juurde eesti keele, kehalise kasvatuse või kunstiõpetuse tundide ajal. Suure maja õpilased käivad vastuvõtul pärast tunde.
Kas laps tuleb üldjuhul meeleldi / hea tujuga kõneravi tundi?
Enamasti tulevad lapsed tundi hea meelega. Kuna algklassi lapsed tahavad väga õpetaja tähelepanu ja palju vastata, siis paraku suures klassis jäävad nõrgemad õpilased tihti kiiremate varju. Logopeedi tunnis on kõigil lastel võimalus särada, sest rühmakaaslased on valdavalt võrdsel tasemel.
Kuidas ja kui kiiresti ilmnevad soovitud tulemused? Kas laps saab ka ise aru, et midagi on muutunud tema kõnes, kas ta oskab sellele tähelepanu pöörata?
Edu saavutamine on väga individuaalne. Mõni laps saab n-ö vajalikud nipid selgeks paari kuuga, teisel kulub omandamiseks aastaid. Üldiselt märkavad lapsed oma edusamme ja tunnevad nendest suurt rõõmu.
Miks logopeedi töö on tore?
Tihti tulevad töö tulemused läbi suurte raskuste. Kui laps lõpuks on emakeeles kahtede ja kolmede rea kõrvale nelja või lausa viie saanud ja sellest on rõõmu nii lapsel, õpetajal kui ka vanemal … Need on hetked, mille nimel tasub seda tööd teha.
Kas ka lastevanemate poolt on tagasisidet olnud? Kuidas nad suhtuvad?
Vanemad on väga erinevad. On neid, kes kardavad oma lapse maine pärast, kui laps hakkab logopeedi juures käima. Vanemad kardavad, et nende last peetakse rumalaks. Samas on vanemaid, kes klassijuhatajalt paluvad, et nende laps võetaks logopeedi rühma.
Kas teie poole pöörduvad ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased? Millal nad peaksid või võiksid seda teha?
Lugemis- ja kirjutamisprobleemid peaksid ikka keskkooliks lahenenud olema. Aga logopeedi juurde võivad kindlasti tulla need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti. Tüüpilised on R- ja S-hääliku vale hääldus. See võib hiljem saada määravaks elukutse valikul. Eelnevatel aastatel on põhikooli eesti keele õpetajad minu vastuvõtule saatnud ka üksikuid õpilasi, kellel kirjutamise, lugemisega raskusi. Kui probleem on olemas, ei tasuks karta. Tule julgesti!
Minu kabinet asub algklasside maja kolmandal korrusel (klass nr 33).
Tervitades,
Maris
Efektiivse õppimise nippe
Uue kooliaasta esimesed nädalad hakkavad läbi saama ja õige aeg on üle vaadata oma õpiharjumised.
Efektiivseks õppimiseks võiks rakendada järgmisi nippe:
Vaata üle oma õppimise koht. Püüa leida koht, kus Sind kõige vähem segatakse. Hoolitse, et su töövahendid (pliiatsid, paberid, õpikud, konspektid) oleksid alati kindlas kohas ja käepärased, et su töökoht oleks mugav ja valge.
Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade erineva rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg. Ja pea oma päevakavast kinni!
Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või säti kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega.
Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist, mitte ühe silmaga teleka vaatamist, MSN-is sõbraga vestlemist või internetifoorumite külastamist.
Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures ja loov, esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega.
Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada, väldi näiteks nende ajal põneva filmi või arvutimängu küüsi sattumist!
Edukat õppimist!
Efektiivseks õppimiseks võiks rakendada järgmisi nippe:
Vaata üle oma õppimise koht. Püüa leida koht, kus Sind kõige vähem segatakse. Hoolitse, et su töövahendid (pliiatsid, paberid, õpikud, konspektid) oleksid alati kindlas kohas ja käepärased, et su töökoht oleks mugav ja valge.
Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade erineva rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg. Ja pea oma päevakavast kinni!
Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või säti kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega.
Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist, mitte ühe silmaga teleka vaatamist, MSN-is sõbraga vestlemist või internetifoorumite külastamist.
Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures ja loov, esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega.
Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada, väldi näiteks nende ajal põneva filmi või arvutimängu küüsi sattumist!
Edukat õppimist!
esmaspäev, 6. september 2010
KUIDAS SAADA ÕNNELIKUKS?
Psühholoogiaprofessor Sonja Lyubomirsky ütleb: „ See on pika-ajaline töö iseendaga. Õnnelikuks saamine on umbes nagu ülekaalust vabanemine.“ Sa pead hakkama tervislikult toituma ja liikuma. Nii ka õnnelikkusega- pead valima igapäevaselt ise positiivsed vaated ja mitte jääma kinni piinavatesse halba enesetunnet tekitavatesse tunnetesse nagu ängistus, viha, solvumine. Ja nagu ülekaalu kaotamise puhul ei saa ühekordse muutuse järel oodata, et tervislik vorm püsib igavesti, kui taastad oma vanad harjumused, nii ka õnnelikkuse puhul. Terve mõtlemine ja positiivne maailmapilt on need, mille võtadki endale elustiiliks. Ainult nii on võimalik kindlustada endale õnn- VALIDES endale see! Ja nähes vaeva, et see püsima jääks- kui juba kord harjumus tekib- teeb keha töö juba Sinu eest ära ehk see tuleb loomulikult!
neljapäev, 2. september 2010
VÄRSKE TEADUSUURING ÜTLEB! - Kiusamine ei ole noorte seas teadvustatud!
Kiusamine ei ole noorte seas teadvustatud ja nende arvates nii ohtlik kui see tegelikkuses on.
California Ülikooli teadlased küsitlesid 1500 noort teismelist ja leidsid järgmist:
Teismelised arvavad, et kiusamine ei ole üldse nii hull, kui see tegelikkuses on. Eriti halvasti on nad kursis interneti teel kiusamisega. Tuli välja, et noored ei tea paljutki sellest, kuidas ja kui paljusid tegelikkuses noritakse või isegi ahistatakse interneti teel. Pigem juhtub tihti seda, et need, kes satuvad küberkiusaja ohvriks, ei hakka sellest kellelegi rääkima, kuna arvavad, et kellelgi teisel ei ole seda juhtunud ja keegi ei saa nii või naa aidata. Noor mõtleb enamasti selle peale- keegi teine pole midagi rääkinud, järelikult olen ainus. Tekib küsimus- „Miks mina?” Enamasti ei taheta end sõprade ees maha teha ja jäetaksegi asi enda teada. Sealt aga võivad hakata probleemid paisuma järjest suuremaks.
Tuli ka välja, et levinuim põhjus tüdrukutevahelises kiusamises on kadedus välimuse pärast ja poiste seas sagedaseim „teha pulli”, mis väljub kergelt kontrolli alt niipea, kui nali pole enam sõbralik ja hakatakse „pulli tegema” kambaga ühe vastu.
KÜSIMUS
Mis arvad Sina? Kas oled nende tulemustega nõus?
California Ülikooli teadlased küsitlesid 1500 noort teismelist ja leidsid järgmist:
Teismelised arvavad, et kiusamine ei ole üldse nii hull, kui see tegelikkuses on. Eriti halvasti on nad kursis interneti teel kiusamisega. Tuli välja, et noored ei tea paljutki sellest, kuidas ja kui paljusid tegelikkuses noritakse või isegi ahistatakse interneti teel. Pigem juhtub tihti seda, et need, kes satuvad küberkiusaja ohvriks, ei hakka sellest kellelegi rääkima, kuna arvavad, et kellelgi teisel ei ole seda juhtunud ja keegi ei saa nii või naa aidata. Noor mõtleb enamasti selle peale- keegi teine pole midagi rääkinud, järelikult olen ainus. Tekib küsimus- „Miks mina?” Enamasti ei taheta end sõprade ees maha teha ja jäetaksegi asi enda teada. Sealt aga võivad hakata probleemid paisuma järjest suuremaks.
Tuli ka välja, et levinuim põhjus tüdrukutevahelises kiusamises on kadedus välimuse pärast ja poiste seas sagedaseim „teha pulli”, mis väljub kergelt kontrolli alt niipea, kui nali pole enam sõbralik ja hakatakse „pulli tegema” kambaga ühe vastu.
KÜSIMUS
Mis arvad Sina? Kas oled nende tulemustega nõus?
teisipäev, 31. august 2010
Teretulemast RÜGi TUGI kodukale!
Meid Te tegelikult ju teate. Oleme majas need, kelle juurde probleemide puhul enamasti pöördutakse. Olgu need siis seotud õpiraskuste, käitumisprobleemide, suhtekriiside või muu taolise osas- me leiame abi. Ja vahel ei pruugi mure nii suur ollagi kuivõrd on vaja lihtsalt kellelegi toetuda. Tule julgelt, selleks me olemegi.
Täpsemalt on meid siin kodukal neli- Eva, Kelli, Maris ja Lilja.
Eva on psühholoog ning karjäärinõustaja- teeb IQ teste ja aitab eriala valida. Kui tuleb ette raskemaidki probleeme ja endal enam jõud üle ei käi- kuulab ära ja aitab kaasa lahenduste leidmisele. Aitab lepitada, mõista, rõõmsamaks muutuda jne.
Kelli on sotsiaalpedagoog (kes muide on ka veel erialalt tark ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja). Tema aitab näiteks õppimise kordasaamise kohapealt. Kui tunned, et kool kasvab üle pea ja ei taha enam majja tulla- ära jää üksi, vaid koputa enne kabineti 114 uksele.
Maris on noor ja tore eripedagoog/logopeed. Ta tegeleb kirjutamisega vaeva nägevate õpilastega- tema juures tehakse igasuguseid harjutusi ja lõbusamat sorti ülesandeid, et raskus saaks lahenduse ja seda kõike huvitavate abivahendite abil.
Lilja on pikapäevarühma õpetaja, kes aitab koduste ülesannete lahendamisele kaasa. Ta annab nõu ja julgustab ka raskemaidki pähkleid purema. Kui peale kooli on tühi aeg, kas huviringi või trenni vahel- kasuta võimalust ja astu edasi pikapäevarühma klassi.
Oleme arvestanud ka võimalusega, et vahel ei julge õpilane või lapsevanem tulla oma probleemidest rääkima. Selleks on Eval ja Kellil meilipostkast, kuhu saab saata anonüümselt oma loo ja saada nõustamist ning abi ka läbi interneti. Aadress, millele võid julgelt kirjutada on muremeil@gmail.com .
Täpsemalt on meid siin kodukal neli- Eva, Kelli, Maris ja Lilja.
Eva on psühholoog ning karjäärinõustaja- teeb IQ teste ja aitab eriala valida. Kui tuleb ette raskemaidki probleeme ja endal enam jõud üle ei käi- kuulab ära ja aitab kaasa lahenduste leidmisele. Aitab lepitada, mõista, rõõmsamaks muutuda jne.
Kelli on sotsiaalpedagoog (kes muide on ka veel erialalt tark ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja). Tema aitab näiteks õppimise kordasaamise kohapealt. Kui tunned, et kool kasvab üle pea ja ei taha enam majja tulla- ära jää üksi, vaid koputa enne kabineti 114 uksele.
Maris on noor ja tore eripedagoog/logopeed. Ta tegeleb kirjutamisega vaeva nägevate õpilastega- tema juures tehakse igasuguseid harjutusi ja lõbusamat sorti ülesandeid, et raskus saaks lahenduse ja seda kõike huvitavate abivahendite abil.
Lilja on pikapäevarühma õpetaja, kes aitab koduste ülesannete lahendamisele kaasa. Ta annab nõu ja julgustab ka raskemaidki pähkleid purema. Kui peale kooli on tühi aeg, kas huviringi või trenni vahel- kasuta võimalust ja astu edasi pikapäevarühma klassi.
Oleme arvestanud ka võimalusega, et vahel ei julge õpilane või lapsevanem tulla oma probleemidest rääkima. Selleks on Eval ja Kellil meilipostkast, kuhu saab saata anonüümselt oma loo ja saada nõustamist ning abi ka läbi interneti. Aadress, millele võid julgelt kirjutada on muremeil@gmail.com .
Kuidas küll hommikuti jälle üles saada?
Nonii! Ongi käes jälle varajane tõusmine- meie kõigi rõõm! :) Inimesed on väga erinevad. Tõepoolest, paljud tõusevad hommikul täiesti ilma igasuguse probleemita, aga on ka rohkelt neid, keda ei saa ka voodi serval hüppamisega hästi maast lahti.
Mida siis teha? Kuidas seda muuta? Ja kuidas saada kooli nii, et oleksin ka võimeline õppima, mitte ei magaks esimesel kolmel tunnil kuni söögivahetunnini?
Põhinippe on paar:
... esiteks, on väga raske hommikuti tõusta, kui oleme läinud hilja magama. Aga Te ütlete selle peale, et - UND EI TULNUD JUU! Mõistagi, sest suvel on teised kellaajad olulised ja ei tahagi väga vara magama minna. Nüüd aga proovi teha järgmist. Aja ennast paaril päeval varakult üles ja ära päeval igal juhul kuhugi tukkuma jää, vaid hoia end õhtuni ärkvel ja soovitatavalt aktiivselt tegutsedes- nii väsib keha ära ja saab aru, et ta peab õhtul varem magama jääma, muidu ta ei saa puhata. Sedasi nihkub vaikselt unerütm paika.
...teiseks, et hommikuti tõusmine paremini edeneks, ära maga ka nädalavahetusel väga pikalt. Ei pea just kella seitsmeks mobiili röökima panema, aga kella (poole) üheksaks juba vaikselt võiks. Üritada tasub ka nädalavahetuse õhtul enam-vähem mõistlikul ajal magama minna. Miks? Selleks, et kui magada nädalavahetusel kella 12ni ja minna uuesti hilja magama, siis sellega rikub oma keha jaoks jälle hea rütmi ära- ta ei taha pühapäeva õhtul enam normaalsel ajal (nt 22.00) magama minna ja seega on ka jube vastik jälle esmaspäeval ärgata.
Miks on raske ärgata?
Keha vajab und, et taastuda nii füüsilisest kui ka vaimsest koormusest. Kõik, mis on päeval tehtud ja nähtud, tahab keha öösel läbi "mõelda". Kui minna hiljem magama, siis ta teeb seda hiljem ja aeglasemalt, kuna raskem uni- ehk kasulikum- on enne südaööd. Mida enam peale südaööd või sellele lähedasel ajal magama minna, jääb kehale kasutamiseks pisut nõrgem uni. Aga sellest ei piisa tavaliselt ja nii ongi hommikul raske ärgata.
Kui palju ma peaksin magama, et välja puhata?
Enamasti jääb see 8-10 tunni vahemikku kooliealiste õpilaste puhul. See on inimeste jaoks erinev. Mida raskem koolipäev ja hiljem kodus õppimine tundus, seda pikema une peaks tegema, et tunda end järgmisel päeval hästi. Äärmused ei ole kunagi head- liiga palju magada ei ole samuti kasulik, aga liiga vähe magada on õpilastele eriti halb.
Kui und ei saa- eriti seda hea sügava aja und enne südaööd- siis muudad enda järgmise päeva kvaliteeti ise madalamaks. Tee oma päev heaks- mine õigel ajal magama!
Tervitades ja sügavat und soovides,
Eva.
Mida siis teha? Kuidas seda muuta? Ja kuidas saada kooli nii, et oleksin ka võimeline õppima, mitte ei magaks esimesel kolmel tunnil kuni söögivahetunnini?
Põhinippe on paar:
... esiteks, on väga raske hommikuti tõusta, kui oleme läinud hilja magama. Aga Te ütlete selle peale, et - UND EI TULNUD JUU! Mõistagi, sest suvel on teised kellaajad olulised ja ei tahagi väga vara magama minna. Nüüd aga proovi teha järgmist. Aja ennast paaril päeval varakult üles ja ära päeval igal juhul kuhugi tukkuma jää, vaid hoia end õhtuni ärkvel ja soovitatavalt aktiivselt tegutsedes- nii väsib keha ära ja saab aru, et ta peab õhtul varem magama jääma, muidu ta ei saa puhata. Sedasi nihkub vaikselt unerütm paika.
...teiseks, et hommikuti tõusmine paremini edeneks, ära maga ka nädalavahetusel väga pikalt. Ei pea just kella seitsmeks mobiili röökima panema, aga kella (poole) üheksaks juba vaikselt võiks. Üritada tasub ka nädalavahetuse õhtul enam-vähem mõistlikul ajal magama minna. Miks? Selleks, et kui magada nädalavahetusel kella 12ni ja minna uuesti hilja magama, siis sellega rikub oma keha jaoks jälle hea rütmi ära- ta ei taha pühapäeva õhtul enam normaalsel ajal (nt 22.00) magama minna ja seega on ka jube vastik jälle esmaspäeval ärgata.
Miks on raske ärgata?
Keha vajab und, et taastuda nii füüsilisest kui ka vaimsest koormusest. Kõik, mis on päeval tehtud ja nähtud, tahab keha öösel läbi "mõelda". Kui minna hiljem magama, siis ta teeb seda hiljem ja aeglasemalt, kuna raskem uni- ehk kasulikum- on enne südaööd. Mida enam peale südaööd või sellele lähedasel ajal magama minna, jääb kehale kasutamiseks pisut nõrgem uni. Aga sellest ei piisa tavaliselt ja nii ongi hommikul raske ärgata.
Kui palju ma peaksin magama, et välja puhata?
Enamasti jääb see 8-10 tunni vahemikku kooliealiste õpilaste puhul. See on inimeste jaoks erinev. Mida raskem koolipäev ja hiljem kodus õppimine tundus, seda pikema une peaks tegema, et tunda end järgmisel päeval hästi. Äärmused ei ole kunagi head- liiga palju magada ei ole samuti kasulik, aga liiga vähe magada on õpilastele eriti halb.
Kui und ei saa- eriti seda hea sügava aja und enne südaööd- siis muudad enda järgmise päeva kvaliteeti ise madalamaks. Tee oma päev heaks- mine õigel ajal magama!
Tervitades ja sügavat und soovides,
Eva.
Tellimine:
Postitused (Atom)