Müüt nr. 1 Stress on kõigi jaoks sarnane.
Täiesti vale. Stress on kehaline reaktsioon pingelisele olukorrale. See aga, mis on pingeline ühele, et pruugi olla seda teisele ja vastupidi. Igaühe keha vastab stressile erinevalt- mõnel tekib peavalu, mõni muutub kergelt ärrituvaks, osad jälle saavad kõhuvalu vmt.
Müüt nr. 2 Stress on Sulle alati halb.
Sellise vaatenurga põhjal oleks täielik stressivaba olek inimesel kasulik, paraku on see aga vale. Stress mõjub inimesele nagu surve viiulikeelele- kui seda liiga õrnalt puudutada, tuleb heli nõrk ja jõuetu, samas kui keelele liiga tugevalt vajutada, siis see puruneb. Ehk- oluline on see, kuidas stressiga ümber käia. Kui suhtuda keerukasse olukorda kui väljakutsesse, muudab see inimese produktiivseks ja õnnelikuks. Kui vastupidiselt võtta stressitekitavat olukorda kui suurt õudust, muudab see keha nõrgemaks ja võib viia keha täieliku hävinemiseni.
Müüt nr. 3 Stressi leidub igal pool, sa ei pääse sellest.
Nii päris ei ole. Iga inimene suudab oma elu planeerida moel, mil stress tema üle võimust ei võtaks. Efektiivne planeerimine tähendab seda, et seatakse endale asjad tähtsuse järjekorras ritta (mis on kõige olulisem asi, mis teine jne) ning tegeletakse kõigepealt kõige lihtsamate (jõukohasemate) probleemidega, liikudes alles peale seda keerulisemate ülesannete poole (nii saab juba lihtsamate ülesannete lahendamisest rõõmu tunda ja pingetunne hakkab langema). Kui lasta stressil üle pea kasvada, on raske kõike järjekorda seada ja nii tundubki, et probleemid on igal pool ning ühesuguselt keerukad.
Müüt nr.4 Pole stressi sümptomeid, pole stressi.
Sümptomite ehk stressi märkide puudumine või alla surumine mingite ravimitega (nt peavalutabletid) ei tähenda seda, et keha ei ole stressis. Kuulama oma keha ikkagi peab ja hea on hinnata ka pikema perioodi päevaplaani- kui keha ja/või vaim on liigse koormuse all, ei saa see pikemas perspektiivis hästi mõjuda ei vaimule ega ka füüsisele.
Müüt nr.5 Ainult kõige tugevamad stressi sümptomid vajavad tähelepanu.
Kindlasti mitte. Väiksemad märgid nagu peavalu või kõrvetav tunne maos on just need vihjed kehalt, mis ütlevad, et elu üle hakkab kontroll kaduma ja peaks tõsiselt mõtlema, kuidas stressitase jälle oma kontrolli alla saada.
Allikas: American Psychological Association, News and Events.
reede, 24. september 2010
kolmapäev, 15. september 2010
Lähemalt logopeedi tööst!
Kes on üldse logopeed?
Logopeed on kõneõpetaja. Logopeedi põhitöö koolis on tegelda lastega, kellel on probleeme häälikute pikkuse tajumisega. Nendel lastel on raske määrata, kas sõnas on näiteks üks A või kaks A-d või sulghäälikute puhul nõrk, tugev või hoopis kaks tugevat tähte. Samuti käivad logopeedi juures lapsed, kellel on raskusi lugemisega. Logopeedi juures arendatakse nii lugemistehnikat kui ka teksti mõistmist. Logopeedilt saavad abi ka need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti, näiteks S-i hääldamise ajal on keel hammaste vahel või R põriseb kurgus.
Mis vanuses lapsed vajavad kõige rohkem logopeedi abi?
Logopeedilise abiga tuleb varakult alustada, siis on tulemused kõige paremad. Kui kõneprobleemidega lapsed saavad abi juba esimeses klassis, siis neljanda klassi lõpuks peaks suuremad raskused ületatud olema.
Millised on üldse võimalikud kõneprobleemid, millega koolilogopeedi poole pöördutakse?
Koolilogopeed jõuab eelkõige tegelda lastega, kel on kirjutamis- ja lugemisraskused, pisut ka nendega, kellel on hääldusprobleeme.
Kuidas ja millal tunnid toimuvad?
Meie koolis toimuvad logopeedi tunnid ehk teise nimega kõneravi tunnid tunniplaani järgselt paralleelselt põhiõppega. Iga klassi lastest on moodustatud väikesed grupid, kes on korraga tunnis. Enamasti tulevad lapsed logopeedi juurde eesti keele, kehalise kasvatuse või kunstiõpetuse tundide ajal. Suure maja õpilased käivad vastuvõtul pärast tunde.
Kas laps tuleb üldjuhul meeleldi / hea tujuga kõneravi tundi?
Enamasti tulevad lapsed tundi hea meelega. Kuna algklassi lapsed tahavad väga õpetaja tähelepanu ja palju vastata, siis paraku suures klassis jäävad nõrgemad õpilased tihti kiiremate varju. Logopeedi tunnis on kõigil lastel võimalus särada, sest rühmakaaslased on valdavalt võrdsel tasemel.
Kuidas ja kui kiiresti ilmnevad soovitud tulemused? Kas laps saab ka ise aru, et midagi on muutunud tema kõnes, kas ta oskab sellele tähelepanu pöörata?
Edu saavutamine on väga individuaalne. Mõni laps saab n-ö vajalikud nipid selgeks paari kuuga, teisel kulub omandamiseks aastaid. Üldiselt märkavad lapsed oma edusamme ja tunnevad nendest suurt rõõmu.
Miks logopeedi töö on tore?
Tihti tulevad töö tulemused läbi suurte raskuste. Kui laps lõpuks on emakeeles kahtede ja kolmede rea kõrvale nelja või lausa viie saanud ja sellest on rõõmu nii lapsel, õpetajal kui ka vanemal … Need on hetked, mille nimel tasub seda tööd teha.
Kas ka lastevanemate poolt on tagasisidet olnud? Kuidas nad suhtuvad?
Vanemad on väga erinevad. On neid, kes kardavad oma lapse maine pärast, kui laps hakkab logopeedi juures käima. Vanemad kardavad, et nende last peetakse rumalaks. Samas on vanemaid, kes klassijuhatajalt paluvad, et nende laps võetaks logopeedi rühma.
Kas teie poole pöörduvad ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased? Millal nad peaksid või võiksid seda teha?
Lugemis- ja kirjutamisprobleemid peaksid ikka keskkooliks lahenenud olema. Aga logopeedi juurde võivad kindlasti tulla need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti. Tüüpilised on R- ja S-hääliku vale hääldus. See võib hiljem saada määravaks elukutse valikul. Eelnevatel aastatel on põhikooli eesti keele õpetajad minu vastuvõtule saatnud ka üksikuid õpilasi, kellel kirjutamise, lugemisega raskusi. Kui probleem on olemas, ei tasuks karta. Tule julgesti!
Minu kabinet asub algklasside maja kolmandal korrusel (klass nr 33).
Tervitades,
Maris
Logopeed on kõneõpetaja. Logopeedi põhitöö koolis on tegelda lastega, kellel on probleeme häälikute pikkuse tajumisega. Nendel lastel on raske määrata, kas sõnas on näiteks üks A või kaks A-d või sulghäälikute puhul nõrk, tugev või hoopis kaks tugevat tähte. Samuti käivad logopeedi juures lapsed, kellel on raskusi lugemisega. Logopeedi juures arendatakse nii lugemistehnikat kui ka teksti mõistmist. Logopeedilt saavad abi ka need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti, näiteks S-i hääldamise ajal on keel hammaste vahel või R põriseb kurgus.
Mis vanuses lapsed vajavad kõige rohkem logopeedi abi?
Logopeedilise abiga tuleb varakult alustada, siis on tulemused kõige paremad. Kui kõneprobleemidega lapsed saavad abi juba esimeses klassis, siis neljanda klassi lõpuks peaks suuremad raskused ületatud olema.
Millised on üldse võimalikud kõneprobleemid, millega koolilogopeedi poole pöördutakse?
Koolilogopeed jõuab eelkõige tegelda lastega, kel on kirjutamis- ja lugemisraskused, pisut ka nendega, kellel on hääldusprobleeme.
Kuidas ja millal tunnid toimuvad?
Meie koolis toimuvad logopeedi tunnid ehk teise nimega kõneravi tunnid tunniplaani järgselt paralleelselt põhiõppega. Iga klassi lastest on moodustatud väikesed grupid, kes on korraga tunnis. Enamasti tulevad lapsed logopeedi juurde eesti keele, kehalise kasvatuse või kunstiõpetuse tundide ajal. Suure maja õpilased käivad vastuvõtul pärast tunde.
Kas laps tuleb üldjuhul meeleldi / hea tujuga kõneravi tundi?
Enamasti tulevad lapsed tundi hea meelega. Kuna algklassi lapsed tahavad väga õpetaja tähelepanu ja palju vastata, siis paraku suures klassis jäävad nõrgemad õpilased tihti kiiremate varju. Logopeedi tunnis on kõigil lastel võimalus särada, sest rühmakaaslased on valdavalt võrdsel tasemel.
Kuidas ja kui kiiresti ilmnevad soovitud tulemused? Kas laps saab ka ise aru, et midagi on muutunud tema kõnes, kas ta oskab sellele tähelepanu pöörata?
Edu saavutamine on väga individuaalne. Mõni laps saab n-ö vajalikud nipid selgeks paari kuuga, teisel kulub omandamiseks aastaid. Üldiselt märkavad lapsed oma edusamme ja tunnevad nendest suurt rõõmu.
Miks logopeedi töö on tore?
Tihti tulevad töö tulemused läbi suurte raskuste. Kui laps lõpuks on emakeeles kahtede ja kolmede rea kõrvale nelja või lausa viie saanud ja sellest on rõõmu nii lapsel, õpetajal kui ka vanemal … Need on hetked, mille nimel tasub seda tööd teha.
Kas ka lastevanemate poolt on tagasisidet olnud? Kuidas nad suhtuvad?
Vanemad on väga erinevad. On neid, kes kardavad oma lapse maine pärast, kui laps hakkab logopeedi juures käima. Vanemad kardavad, et nende last peetakse rumalaks. Samas on vanemaid, kes klassijuhatajalt paluvad, et nende laps võetaks logopeedi rühma.
Kas teie poole pöörduvad ka põhikooli ja gümnaasiumi õpilased? Millal nad peaksid või võiksid seda teha?
Lugemis- ja kirjutamisprobleemid peaksid ikka keskkooliks lahenenud olema. Aga logopeedi juurde võivad kindlasti tulla need, kes hääldavad mõnda häälikut valesti. Tüüpilised on R- ja S-hääliku vale hääldus. See võib hiljem saada määravaks elukutse valikul. Eelnevatel aastatel on põhikooli eesti keele õpetajad minu vastuvõtule saatnud ka üksikuid õpilasi, kellel kirjutamise, lugemisega raskusi. Kui probleem on olemas, ei tasuks karta. Tule julgesti!
Minu kabinet asub algklasside maja kolmandal korrusel (klass nr 33).
Tervitades,
Maris
Efektiivse õppimise nippe
Uue kooliaasta esimesed nädalad hakkavad läbi saama ja õige aeg on üle vaadata oma õpiharjumised.
Efektiivseks õppimiseks võiks rakendada järgmisi nippe:
Vaata üle oma õppimise koht. Püüa leida koht, kus Sind kõige vähem segatakse. Hoolitse, et su töövahendid (pliiatsid, paberid, õpikud, konspektid) oleksid alati kindlas kohas ja käepärased, et su töökoht oleks mugav ja valge.
Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade erineva rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg. Ja pea oma päevakavast kinni!
Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või säti kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega.
Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist, mitte ühe silmaga teleka vaatamist, MSN-is sõbraga vestlemist või internetifoorumite külastamist.
Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures ja loov, esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega.
Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada, väldi näiteks nende ajal põneva filmi või arvutimängu küüsi sattumist!
Edukat õppimist!
Efektiivseks õppimiseks võiks rakendada järgmisi nippe:
Vaata üle oma õppimise koht. Püüa leida koht, kus Sind kõige vähem segatakse. Hoolitse, et su töövahendid (pliiatsid, paberid, õpikud, konspektid) oleksid alati kindlas kohas ja käepärased, et su töökoht oleks mugav ja valge.
Koosta endale õppimist arvestav päevakava. Märgi sinna, millal lõpeb kool, mitu tundi jätad endale suhtlemiseks ja huvitegevuseks, mitu tundi õppimiseks. Arvesta erinevate nädalapäevade erineva rutiiniga (trenniajad, huvikool jms). Püüa siiski jätta õppimiseks iga päev enam-vähem sama kellaaeg. Ja pea oma päevakavast kinni!
Kui jõuad koolist koju, võta veidi aega puhkuseks või säti kohe koolijärgsele ajale oma trenn, huvikool, kohtumine sõpradega või tegelemine hobidega.
Kui päevakavas on õppimise aeg, siis see tähendabki õppimist, mitte ühe silmaga teleka vaatamist, MSN-is sõbraga vestlemist või internetifoorumite külastamist.
Tõhus õpilugemine on kolmekordne: esiteks ülevaatlik ning tutvuv, teiseks süvenenud ja kolmandaks kordav. Ole mõttega asja juures ja loov, esita endale loetu kohta küsimusi, proovi õpitut seostada eluliste nähtuste või teiste ainetega.
Luba endale puhkust, kui tunned, et pea on väsinud, aga sea endale selleks siiski ajalised piirid. Ära anna järele kiusatusele pause pikemaks venitada, väldi näiteks nende ajal põneva filmi või arvutimängu küüsi sattumist!
Edukat õppimist!
esmaspäev, 6. september 2010
KUIDAS SAADA ÕNNELIKUKS?
Psühholoogiaprofessor Sonja Lyubomirsky ütleb: „ See on pika-ajaline töö iseendaga. Õnnelikuks saamine on umbes nagu ülekaalust vabanemine.“ Sa pead hakkama tervislikult toituma ja liikuma. Nii ka õnnelikkusega- pead valima igapäevaselt ise positiivsed vaated ja mitte jääma kinni piinavatesse halba enesetunnet tekitavatesse tunnetesse nagu ängistus, viha, solvumine. Ja nagu ülekaalu kaotamise puhul ei saa ühekordse muutuse järel oodata, et tervislik vorm püsib igavesti, kui taastad oma vanad harjumused, nii ka õnnelikkuse puhul. Terve mõtlemine ja positiivne maailmapilt on need, mille võtadki endale elustiiliks. Ainult nii on võimalik kindlustada endale õnn- VALIDES endale see! Ja nähes vaeva, et see püsima jääks- kui juba kord harjumus tekib- teeb keha töö juba Sinu eest ära ehk see tuleb loomulikult!
neljapäev, 2. september 2010
VÄRSKE TEADUSUURING ÜTLEB! - Kiusamine ei ole noorte seas teadvustatud!
Kiusamine ei ole noorte seas teadvustatud ja nende arvates nii ohtlik kui see tegelikkuses on.
California Ülikooli teadlased küsitlesid 1500 noort teismelist ja leidsid järgmist:
Teismelised arvavad, et kiusamine ei ole üldse nii hull, kui see tegelikkuses on. Eriti halvasti on nad kursis interneti teel kiusamisega. Tuli välja, et noored ei tea paljutki sellest, kuidas ja kui paljusid tegelikkuses noritakse või isegi ahistatakse interneti teel. Pigem juhtub tihti seda, et need, kes satuvad küberkiusaja ohvriks, ei hakka sellest kellelegi rääkima, kuna arvavad, et kellelgi teisel ei ole seda juhtunud ja keegi ei saa nii või naa aidata. Noor mõtleb enamasti selle peale- keegi teine pole midagi rääkinud, järelikult olen ainus. Tekib küsimus- „Miks mina?” Enamasti ei taheta end sõprade ees maha teha ja jäetaksegi asi enda teada. Sealt aga võivad hakata probleemid paisuma järjest suuremaks.
Tuli ka välja, et levinuim põhjus tüdrukutevahelises kiusamises on kadedus välimuse pärast ja poiste seas sagedaseim „teha pulli”, mis väljub kergelt kontrolli alt niipea, kui nali pole enam sõbralik ja hakatakse „pulli tegema” kambaga ühe vastu.
KÜSIMUS
Mis arvad Sina? Kas oled nende tulemustega nõus?
California Ülikooli teadlased küsitlesid 1500 noort teismelist ja leidsid järgmist:
Teismelised arvavad, et kiusamine ei ole üldse nii hull, kui see tegelikkuses on. Eriti halvasti on nad kursis interneti teel kiusamisega. Tuli välja, et noored ei tea paljutki sellest, kuidas ja kui paljusid tegelikkuses noritakse või isegi ahistatakse interneti teel. Pigem juhtub tihti seda, et need, kes satuvad küberkiusaja ohvriks, ei hakka sellest kellelegi rääkima, kuna arvavad, et kellelgi teisel ei ole seda juhtunud ja keegi ei saa nii või naa aidata. Noor mõtleb enamasti selle peale- keegi teine pole midagi rääkinud, järelikult olen ainus. Tekib küsimus- „Miks mina?” Enamasti ei taheta end sõprade ees maha teha ja jäetaksegi asi enda teada. Sealt aga võivad hakata probleemid paisuma järjest suuremaks.
Tuli ka välja, et levinuim põhjus tüdrukutevahelises kiusamises on kadedus välimuse pärast ja poiste seas sagedaseim „teha pulli”, mis väljub kergelt kontrolli alt niipea, kui nali pole enam sõbralik ja hakatakse „pulli tegema” kambaga ühe vastu.
KÜSIMUS
Mis arvad Sina? Kas oled nende tulemustega nõus?
Tellimine:
Postitused (Atom)