Aeg planeerida aega!

Märkamatult hakkab lõpule jõudma õppeaasta kolmas veerand. Paljud avastavad, et veel on niipalju teha ja aega oma asju korda ajada pole kohe üldse. Vastamised, tööd, huvitegevused aina kuhjuvad ning kurnatus, väsimus, lootusetusetunne ainult süveneb. 

Õnneks on aga veel tervelt 2,5 nädalat aega!

 Selleks, et oma kooliasjad korda saada tasuks proovida oma aja teadlikku planeerimist, kasvõi esialgu ainult sellel nn kriitilisel perioodil. Selline tegevus aitab mõista, kuhu aeg kaob, kas Sa kasutad aega asjalikult ning kasulikuks tegevuseks. Samuti on aega planeerides lihtne oma päevaplaani muuta ning Sa ei unusta midagi olulist tegemata. Seda tehes ei pea iial hädaldama: „ Ma ei jõua, ei ole aega!”, sest Sa näed juba varem, kas see tegevus mahub Sinu päevaplaani või mitte.

Esimene asi, mida teha, on koostada endale võimalikult täpne  päevaplaan-ehk siis pane kirja oma päevased tegevused. Nüüd näedki kohe, kus on aeg tegemaks tegemata jäänud asju. :)

Selleks, et leitud aega võimalikult tõhusalt kasutada:

1. KOOSTA TEGEVUSTE NIMEKIRI. See loob ettekujutuse sellest, mida Sul teha on vaja.

2. PANE PAIKA TEGEVUSTE TÄHTSUS. Selleks, et selgeks saada, millised tegevused on tähtsad, pead paika panema EESMÄRGI, ehk pead teadma, mille nimel tegutsed või mille poole Sa püüdled. Tähtsad ongi need tegevused , mis aitavd Sind lõppeesmärgile lähemale.

3. PAIGUTA TEGEVUSED KALENDRISSE. Selle juures võiks jälgida, et tähtsad tegevused ei kuhjuks ühele ja samale ajale.

Selleks, et vältida asjade ja toimetamiste kuhjumist pikemas plaanis, võiks vältida tegevuste edasilükkamist, sest see on nagu viirus, mis hiilib vaikselt ligi ning temast on väga raske lahti saada.

Kui Sul tekkis huvi, kuidas oma aja, tegemiste ja kohustustega paremini toime tulla, et õppeperioodi lõppedes ei peaks tõdema, et aega oli vähe või ma ei osanud oma aega hästi kasutada, küsi raamatukogust näiteks Kristjan Otsmanni raamatut „Hetk” või mõnda teist ajaplneerimist käsitlevat teost.

Alati võid ka julgelt nõu küsida Kelli või Marise käest.

Mõned mõtted sõprusest

Tihtipeale kutsutakse veebruari ka sõbrakuuks, sest väga paljud noored ja veidi vanemad, tähistavad 14.veebruaril valentini-või sõbrapäeva. Sellel päeval antakse oma lähedastele, sõprdele ja armsamatele teada, et neist hoolitakse. Aga kas oma armastust ja hoolimist ei peaks neile kallitele inimestele näitama iga päev? 

Hoolivus, see on ju teise MÄRKAMINE, tema tunnete, rõõmude ja murede jagamine. Väga lihtne. Aga millegipärast on inimestel üha vähem aega ja tahtmist märgata isegi oma lähedaste muresid ning ühel kurval hetkel võib avastada end üksi - sõprade, pere ja toetuseta. Kahjuks juhtub tihti nii, et mõni traagiline sündmus paneb alles mõistma lähedase või kaaslase olulisust. Hoolivusest kaaslaste suhtes kasvab välja sõprus. SÕPRUS, see on sõna, mida kõik teavad, kuid igaüks mõistab isemoodi. See ei ole kohustus, tegemist on meeldivussuhtega, kust inimene ammutab jõudu ja rõõmu. Õige sõber on Sinu kõrval rõõmus, katsumustes, õnnetuses ja argimuredes. Ta rõõmustab koos Sinuga, ta lohutab, kui miski on halvasti, ta innustab ja toetab. Ta on Su vastu aus, ei kiida üleliia ega põhjuseta. Sõbra kõige tähtsam omadus on see, et TA ON OLEMAS. ALATI. Kas Sinul on tõelist sõpra? Kas Sa ise oled tõeline sõber? Ühiste huvide või sarnase mõttelaadiga inimesed moodustavad omakorda sõpruskonna, kus üksteisest hoolimine haarab mitmeid inimesi. 

Tänapäeva ühiskonna(ja ka kooli) peamiseks probleemiks peetakse hoolivuse puudumist. Ollakse liialt keskendunud enda murede, tahtmiste ja vajaduste rahuldamisele, nii et kaaslaste tegemisi, õnnestumisi ja altminekuid ei märgata või ei pöörata neile tähelepanu, sest enesele ei tule sellest kasu. Ja kui ise jäädakse hätta, pole abi loota. Ehk on just nüüd õige aeg oma kaaslastele ja lähedastele näidata, et nad on Sulle kallid ja Sa hoolid neist väga. Märgata teisi inimesi oma muredes ja rõõmudes, ulatada abikäsi sellele, kes on hädas. IGA PÄEV! 

"See ei ole niivõrd sõbra abi, mis meid aitab, kui alaline teadmine, et nad meid aitavad"

Epikuros