Kiusamise ärahoidmine ja tegevus kiusamisolukordades

Sotsiaalseid vastastikku mõjutavaid oskusi tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis realiseeruvad õpetajate omavaheline toetus ja ühine vastutus. Tunnete käsitlemist on samuti oluline õppida ja lubada ka negatiivseid tundeid nii, et nendega ei kahjustata ennast ega teisi.

Õpilaste oma tegevus on kiusamise vastases toimimises tähtis. Õpilased teavad palju paremini kui täiskasvanud, mis koolis toimub. Õpilaste osalemine eeldab alati täiskasvanu head juhtimist ja toetust. Tugiõpilaste, õpilasomavalitsuse tegevus loovad ja tugevdavad kooli ühisvaimu ja turvalisust.

Klassi normid ja sotsiaalne struktuur mõjutavad seda, kuidas klassis kiusamisse suhtutakse. Õpetaja tegevusel on oluline tähtsus, kuidas õpetaja suhtub erinemisse, kui seotud on ta kiusamisprobleemi kõrvaldamisega ja kui hästi tunneb ta kiusamisprobleemi oma klassis ära.
Ainuüksi klassi õhkkonna mõjutamine pole aga piisav, vaid õpilastega tuleb regulaarselt kiusamise probleemi käsitleda. Kiusamise ärahoidmiseks tuleb õpilastega käsitleda kiusamist kui nähtust ja selle mehhanisme rühmas. Traditsiooniliselt on kõneldud ainult kiusatutest ja kiusajatest, kuid kiusamisolukorras osaleb ka muid õpilasi. Oluline on see, mida teised teevad sellel ajal, kui üht õpilastest kiusatakse. Lisaks ohvritele ja kiusajatele on ka kiusajate abilisi ja toetajaid, ohvri kaitsjaid ja kõrvalseisjaid. Erinevad rollid on üsna püsivad ühest klassist teise minnes. Muutusi toimub rohkem siis, kui klassikaaslased vahetuvad ja rühma dünaamika muutub. Õpilastel peab olema selgus oma tegutsemise kohta ja selle kohta, kuidas nad võivad olla kiusamisolukorras osalejaiks. Oma rolli teadvustamine võimaldab rolli murda. On hea, kui õpilased arutlevad uute tegevusviiside üle ja liituvad nendega. Õpilasi on vaja kannustada tooma avalikkuse ette märgatud kiusamisolukordi.

Vanemate omavahelised kohtumised ja ühine tegevus kajastuvad ka laste vastastikuses mõjus. Tutvudes oma laste klassikaaslastega ja nende vanematega, on vanematel võimalik paremini aidata oma last kahevaheliste sõprussuhete loomisel näiteks kutsudes klassikaaslasi külla. Kooli personal võib innustada vanemaid korraldama ühistegevust ja rõhutada omavahelise koostöö tähtsust.

Individuaalne töö - selgitusvestlused vastavalt olukorrale

Kiusamisolukorrad on erinevad. Täiskasvanutel on oluline sekkuda vahetult märgatud kiusamisse ja näidata, et nad ei aktsepteeri sellist tegevust ning selgitada olukorda. Aineõpetajate süsteemi puhul võib olla keeruline kiusamise kordumist märgata, kuna õpetaja kohtub klassiga lühikeses ajaks. Sellised juhul nõuab kiusamise märkamine õpetajalt erilist tähelepanelikkust.

Nii kiusatu kui kiusaja vanematel on õigus teada, mis on juhtunud, neil on õigus osaleda kiusamise selgitamisel ja lõpetamisel. Klassijuhataja on üldiselt parim isik esimeseks kontaktivõtuks, kuna õpetaja tunneb nii õpilasi kui nende vanemaid kõige paremini. Parim viis kontaktiks on isiklik kohtumine või telefonivestlus. Vanematega kohtumisele võib õpetaja vajaduse korral kutsuda paariliseks ka mõne õpilashoolderühma liikme. Kohtumisi korraldades on põhjust mõelda, kas erinevate osapoolte vanemad suudavad vestelda olukorra üle konstruktiivselt koos või ehk on parem korraldada eraldi nõupidamised.

Interneti ja küsitluste põhjal:

Annika Nikonov

Sotsiaalpedagoog

tel.: 48 98 890

Mida kiusamise all mõeldakse.

Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel, füüsilistel omadustel, positsioonil rühmas või toetajaskonnas. Kiusajal on võimu või jõudu, mille abil ta saab kiusatu suhtes üleoleku. Kiusamine on seega võimu või jõu väärkasutus.

Kiusamine võib olla:

• Füüsiline (löömine, nügimine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine)
• Verbaalne (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine)
• Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine)

Kiusamine on raske nähtus, millesse tuleb alati sekkuda. Kiusamise objektiks sattumine on arengurisk, kuna kiusamine pole mööduv nähtus, vaid püsiv olukord, mis võib jätkuda aastast aastasse. Kiusamisega seostub kergesti terviklik inimväärikuse kaotus samaväärses rühmas. Kiusatud õpilane muutub tõrjutuks, ebapopulaarseks ja tema tegevusse suhtutakse negatiivselt.

Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa.

Mis takistab kiusamisest kõnelemist:

• Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida
• Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda

Miks kiusamist on raske välja selgitada:

• Kiusaja teeskleb süütut
• Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja
• Kiusaja süüdistab kiusatut
• Kiusatu alahindab olukorda
• Teiste arvates pole asi nii hull
• Täiskasvanud kardavad olukorda sekkuda
• Täiskasvanud ei tea, mida tuleks teha

Kiusamist võib vaadelda:

• Isikupsühholoogiast lähtuvalt, sel juhul vaadeldakse kiusaja ja kiusatu erinevaid omadusi: kiusajad on agressiivsed ja kiusatud taas ebapopulaarsed, abitud ja erandlikud
• Grupidünaamiliselt, sel juhul vaadeldakse erinevaid rolle klassis
• Kollektiivselt, sel juhul pööratakse tähelepanu kooli toimimisviisidele, mis moodustavad raamid laste interaktsioonile ja vastastikustele suhetele. Sel juhul on vaatluse objektiks kooli normid, atmosfäär ja tegevuskultuur.

Laste enda arvamised koolikiusamisest:
Füüsiline kiusamine on nügimine-togimine, lükkamine, asjadega loopimine, tagumine, peksmine ja kambaga kallale minemine.
Vaimset kiusamist mõistavad 5.–6. klassi õpilased ülbitsemise, norimise ja halvustamisena; vanemad klassid mõnitamise, solvamise, alandamise, tagarääkimise ja kadestamisena.
Nende kahe kõrval on materiaalse kahju tekitamine: asjade peitmine ja lõhkumine.
Kiusamise peamised põhjused: Kiusamise peamisteks ajenditeks peetakse soovi ennast tõestada, välja paista, näidata oma tugevust, paremust, üleolekut.
Kiusajate tegevuse sügavamateks põhjusteks peavad keskastme õpilased halba iseloomu, vanemad õpilased kadedust, varasemat kiusatu rollis olekut, komplekse, tasakaalutust, aga ka igavust.
Teisalt võib kiusamist ise esile kutsuda. Hoiduda tuleks provotseerivast – ülbest, üleolevast, ennast esile tõstvast käitumisest ning teiste narrimisest ja norimisest.
Ohuallikas on ka eemalehoidmine ja vähene suhtlemisoskus – endassetõmbumine, ebakindlus, oskamatus sulanduda seltskonda, end maksma panna.
Ja lõpuks kalduvad kiusatavad olema need, kes teistest erinevad.
Kuidas klass saab aidata kiusatavat ja ohjeldada kiusajat? Toetada kiusatavat – suhelda temaga, julgustada kiusatavat ja anda talle nõu, väljendada sõbralikkust.
Vahendada, lepitada – rääkida mõlema osapoolega, arutada probleemi.
Kaasata täiskasvanuid.
Missugust abi oodatakse õpetajatelt ja täiskasvanutelt?
Hoolimine, mõistmine ja kaitse – täiskasvanutelt oodatakse, et nad oleksid enam olukorraga kursis, toimiksid erapooletult, sh kuulaks ära mõlemad osapooled, osutaksid abi probleemide lahendamisel.
Kiusatava toetamine – abi võib olla puhtalt moraalne, seisneda kiusatavaga rääkimises ja tema julgustamises, kuid võib väljenduda ka “kiusatava advokaadi” rolli võtmises, s.o otseses sekkumises ja kaitsmises.
Kiusaja mõjutamine – võib seisneda kiusajaga vestlemises, talle olukorra selgitamises ja “aru pähe panemises”, aga ka tema karistamises.
Täiskasvanute ringi laiendamine ja omavaheline koostöö. Olukorra lahendamisse võiks sekkuda peale õpetajate ka lapsevanemad, direktor, psühholoog ja et nad teeksid omavahel koostööd.
Mida saab kiusatav ise teha oma olukorra parandamiseks?
Vaimne vastuhakk. Arendada oskusi jääda enesekindlaks, rahulikuks ja enese eest välja astuda.
Otsene füüsiline vastuhakk. Hoiduda provotseerimisest. Ise ei tohi ülbitseda ega tüli norida.
Leida toetust. Suhelda kaaslastega, kes pakuvad kiusaja eest otsest kaitset või kellele saab oma muredest rääkida ja nõu küsida. Toetust võib leida ka täiskasvanutelt (õpetajad, vanemad, psühholoog)
Rääkida vastasega.
Hoida eemale. Mõistetakse eelkõige füüsilise distantsi hoidmisena ja kiusaja vältimisena; kuid võib väljenduda ka kiusaja ja kiusamise ignoreerimisena, “mitte tähele panemisena”.

ÕPIABIÜMARLAUD

Meie tugisüsteemide üks keerukate probleemide lahendamise abivahend on õpilasabi ümarlaud. Ümarlaud pakub võimalust klassijuhatajale, õpilasele ning tema perekonnale saada mitmekülgset abi erinevate spetsialistidega koostöös leida parim variant keerulise olukorra lahendamiseks.

Käesoleva õppeaasta esimene ümarlaud alustas tööd 19. september. Ümarlauad toimuvad võimalusel igal kolmapäeval.

Abi saamiseks võib pöörduda ümarlaua poole nii klassijuhataja, õpilane kui ka lapsevanem.

Saada info aadressile sotsiaalpedagoog@ryg.edu.ee ja me võtame juba sealt edasi Teiega ise ühendust.

Ära suitseta, tubakas tapab!

15.oktoober 2012

Eesti Vähiliidu projekt tubakatoodete tarvitamise lõpetamiseks Eesti koolinoorte hulgas.

Tubakas on peagi saamas maailma suurimaks surmade põhjustajaks. Aastaks 2020 ajab sigaret hauda tõenäoliselt 10 miljonit inimest aastas, mis on rohkem kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku. Statistika kohaselt alustavad noored suitsetamisega juba 10 aastaselt. Projekti eesmärgiks oli viia läbi Eesti üldhariduslikes koolides loenguid tubakatoodete kahjulikkusest. Rapla Ühisgümnaasiumis toimunud loengust võtsid osa 7.-9. klassi õpilased. Loeng käsitles teemasid: suitsetamise mõjud neidudele ja noormeestele, mokatubakas, e-sigaret, vesipiip, joint, passiivne suitsetamine, vanemate suitsetamine kodus, vähi tekke seos tubakatoodete tarvitamisega, statistika. Lisaks näidati erinevaid fotosid, filme, illustratsioone jpm.

Koolituse läbiviijaks oli Hanno Egipt Eesti Vähiliidu MTÜ "Ära suitseta, tubakas tapab" projektijuht, kes oskas teemale läheneda noortepäraselt, teha läbiviidava loengutunni huvitavaks ning muuta tulemusrikkaks kõigile vaatamata ka Eesti Energia viperustele ja elektrikatkestusele loengu toimumise ajal.
Kogu projekti finantseeris Eesti Vähiliit koostöös toetajatega.

Suitsuprii klass 2012 – 2013 võistlus.

Suitsuprii klass 2012 – 2013 võistlus.

Sel aastal toimub Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidav Suitsuprii klassi võistlus juba üheteistkümnendat korda. Konkursi toimumise aeg on 08.10.2012-08.04.2013.
Rapla Ühisgümnaasiumist osaleb konkursil 6 klassi: 4a, 4b, 5a, 6a, 7a, 9a.

Suitsuprii klassi võistlus on suitsetamisvastane ennetusprogramm 4.–12. klasside õpilastele. Konkursi peamisteks eesmärkideks on ennetada või edasi lükata suitsetamise ja suitsuvabade tubakatoodete tarbimise alustamist laste ja noorte seas, motiveerida tubakat tarbivaid õpilasi sellest loobuma ning toetada tubakavabadust kui eluviisi.

2010.aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel on Eesti õpilastest vähemalt korra elu jooksul suitsu proovinud ligi 50 % ning 13,5% õpilastest tarvitab hetkel mõnda tubakatoodet. Kui 11-aastatest poistest on suitsu proovinud 30% , siis 15-aastastest poistest juba 79% või kui 13-aastastest poistest suitsetab igapäevaselt 6%, siis 15-aastastest poistest juba 16%. Tüdrukute arvud on senini igas eagrupis veel poiste omadest madalamad, kuid vanemaks saades ilmneb tendents tüdrukute ja poiste vahelise erinevuse vähenemisele. Mida varem hakatakse tubakat tarvitama, seda raskem nikotiinisõltuvus välja kujuneb. Teismelistel tekib sõltuvus kiiremini kui täiskasvanutel.

 Uuringus küsiti 15-aastastelt õpilastelt, kui vanalt nad suitsetasid oma esimese sigareti. 48% tüdrukutest ja 63% poistest vastasid, et läitsid oma esimese sigareti 13-aastaselt või varem.

Rahvusvahelises järjestustabelis on Eesti selle näidu poolest esimesel kohal, tõdedes, et meie lastel ja noortel on kõige suurem huvi sigaretti proovida võimalikult noores eas. Eesti, Leedu ja Läti moodustasid tabelis esikolmiku, Soome oli 9. kohal.

Seega tubakaennetusega alustada ei ole kunagi liiga vara.

Kõikide edukalt lõpetanud klasside vahel loositakse välja viisteist 320 eurost auhinda.

MEIE KOOLIS KIUSAMIST EI SALLITA

Koolivägivald ja -kiusamine

Mis on koolivägivald?

Koolivägivald on olukord, kus mistahes kooli kuuluv isik hirmutab, ähvardab, väärkohtleb või ründab teist kooli kuuluvat isikut.

Mis on koolikiusamine?

Koolikiusamine on koolivägivalla alaliik. See on korduv pahatahtlik käitumine.

Kiusamise liigid:

·         füüsiline - löömine, tagumine, tõukamine, tee peal ees seismine, takistamine, asjade peitmine jne;

·         psühholoogiline - sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine jne;

·         suhetega seotud - grupist väljaarvamine, tõrjumine, grimassitamine, ignoreerimine jne.

Kiusatakse neid, kes...

·         ei löö vastu;

·         õpivad paremini/halvemini kui teised;

·         on väikest kasvu;

·         on paksemad kui teised;

·         on pikemad kui teised;

·         on aeglasemad kui teised;

·         on vaesemad kui teised;

·         on lihtsalt teistest erinevad.

Miks kiusaja kiusab?

·         Tahab tähelepanu saada.

·         Arvamus enesest on liiga hea või liiga halb.

·         Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla.

·         Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid.

·         Tal on lihtsalt igav.

Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad?

·         Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda.

·         Et hirmust üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda.

·         Just vaikiv enamus saab kiusamist lõpetada!

·         Nende abi ja toetus annab ohvrile tunde - ma ei ole üksi!

·         Fakt: 85% juhtudest näevad lapsed pealt, kuidas üks laps teist kiusab.

KIUSAMISEST RÄÄKIMINE EI OLE KAEBAMINE - SEE ON ENESE JA TEISTE KAITSMINE!

ÕPILASED JA ÕPETAJAD:
Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis:

• avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega)
• ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat
• vältige miks küsimusi
• lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb)
• looge laste omavaheline toetussüsteem
• õpetage lapsi tülisid lahendama
• korraldage arutelusid gruppides

Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse:

·         räägi sellest usaldusväärse isikuga (õde, vend, sõber, klassikaaslased, jne);

·         teata koolivägivallast või kiusamisest oma vanematele;

·         teavita vägivalla juhtumist kooliga seotud isikuid (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor, vm);

·         pöördu spetsialistide poole nõustamis- ja tugikeskustes;

·         helista lasteabitelefonil 116 111;

·         teavita politseid.

Keegi ei pea olema üksinda, kui ta seda ise ei taha.

Häid mõtteid võid leida ka raamatust: Michele Elliot ``Kiusamine``

Täpsemalt loe:

www.lastekaitseliit.ee/?id=10510
www.kooli.ee/?teema=4&vaata=1448
www.kuriteoennetus.ee/13254
www.peremeedia.ee/10653
www.lapsemure.ee
www.lahendus.net
lapsnetis.eesti.ee/

 
Interneti põhjal:
Kersti Lehtmaa
Sotsiaalpedagoog
tel.: 48 98 890

Uus kooliaasta!!

Tere kõigile!

Uus kooliaasta on peagi algamas! Loodetavasti olete jõudnud aja korralikult maha võtta ja seda vähest päikest, mida meile sellel suvel antud oli,  täiel rinnal nautinud.

Uuel kooliaastal on meil Teile pakkuda ka mõned muutused. Senise ühe sotsiaalpedagoogi asemel on nüüd neid meil lausa kaks! Loodetavasti hakkab töö sujuma kenasti ja ... kaks pead on ikka kaks pead! Sotsiaalpedagoog tegeleb puudumiste kontrolli all hoidmise ja vähendamisega. Vestleb õpiraskustega õpilastega, leides koostöös õpilase, õpetaja ja lapsevanemaga võimalusi õppetöö tulemuste parandamiseks. Samuti teeb sotsiaalpedagoog vajalikku ennetustööd.

Meie uued sotsiaalpedagoogid on Kersti ja Annika.

Kersti Lehtmaa on Teile ehk juba tuttav nimi. Kerstiga on osad õpilased kokku puutunud bioloogia või loodusõpetuse tundides. Nüüdsest võib teda leida sotsiaalpedagoogi kabinetist (suur maja, kabinet 114) teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval. 

Annika Nikonov on pärit Raplast, aga töötanud sotsiaalpedagoogina Tallinnas. Tema leiate sotsiaalpedagoogi kabinetist esmaspäeval ja reedel, samuti kolmapäeva õhtupoolikul.

Sotsiaalpedagoogi kabineti telefoninumber on 48 98 890,  e-maili teel saab kontakti aadressil sotsiaalpedagoog@ryg.edu.ee.

Endiselt töötab meil koolis logopeed Maris Pahka (pahka.maris@ryg.edu.ee), kelle kabinet on väikse maja kolmandal korrusel. Marise poole võib pöörduda, kui lapsel on raskusi lugemise-kirjutamisega, samuti mõne hääliku vale hääldamise korral (r, s).

Soovime Teile ilusat uut kooliaastat, palju uusi teadmisi ning vahvaid uusi tutvusi! 

Maris, Kersti ja Annika!