Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm aga topeltrõõm!

Eelmise kolmapäeva õhtul kogunes Rapla Ühisgümnaasiumis  käputäis ootusärevuses inimesi. Algamas oli  esimene Raplamaa ATH tugigrupi kohtumine lapsevanematele ja õpetajatele. Psühholoog  Pille Kuldkepp tutvustas aktiivsus- ja tähelepanuhäire olemust, lapsevanemad ning teised kohaletulnud said jagada enda kogemusi ATH lastega.  Kohalolnute sõnul oli tegu õnnestunud õhtuga, mida võiks jätkata. Otsustatigi edaspidi kohtuda üks kord igal kuul, et mõtteid ja kogemusi vahetada ning teistelt sarnases olukorras olevatelt vanematelt ja õpetajatelt tuge saada. 

 

ATH tugigrupp alustab!

Rapla Ühisgümnaasiumi ja Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse koostöös alustab tööd "Aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laste vanemate ja õpetajate tugigrupp". Kuna tegemist on levinud käitumishäirega, siis on hea kokku saada ning jagada muresid ja rõõme, õnnestumisi ja läbikukkumisi.
 Info ja kutse on siin:

Hea lapsevanem!

Märtsi lõpus toimus Eesti Lastefondi eestvedamisel Raplas koolitus "Aktiivsus- ja tähelepanu häirega lapse toetamine kodus, lasteaias ja koolis". Koolituse eesmärgiks oli luua Raplamaal ATH tugirühm lapsevanematele ja õpetajatele. 

Tugirühm annab võimaluse turvalises keskkonnas oma rõõme ja muresid jagada, saada kasulikke nõuandeid ning emotsionaalset tuge nii rühmajuhilt kui teistelt rühmaliikmetelt. Usume, et sarnane kogemus liidab, andes samaaegselt võimaluse õppida kellegi teise õnnestumistest ja vigadest, jagada nõuandeid ning toetust enda kogemuste näitel. Ka on see võimalus lapsevanematel ning õpetajatel neutraalses õhkkonnas kohtuda ja üksteisele oma arusaamu ning ettekujutusi teise poole kohustustest selgitada. 

Tugirühmas võivad osaleda nii lapsevanemad, kes ei ole oma lapsega psühhiaatri vastuvõtul käinud, kui ka need, kelle lapsel on häire juba diagnoositud. Samuti on oodatud vanemad, kellele lihtsalt tundub, et tema laps on liiga kärsitu, püsimatu või ei suuda keskenduda ega tähelepanu koondada.

Rapla Ühisgümnaasiumi, Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse ja Eesti Lastefondi koostöös toimub tugirühma esimene kohtumine 12.oktoobril kell 18.000 Rapla Ühisgümnaasiumis (Keskkooli 2). Sel korral arutleme teemal "Mis on aktiivsus- ja tähelepanuhäire? Kuidas ATH-ga last ära tunda?" 

Osalemisest anda teada 10.oktoobriks emaili aadressil makko.kelli@ryg.edu.ee või telefonil 489 8881 

Ootame Sind!

Ära käitu netis lambana!

Kuna Internetis suheldes veedavad õpilased palju aega, on oluline juba varakult selgitada ohtusid ja õigeid käitumisviise virtuaalmaailmas.

Mõned õpetlikud multikad, mida on ka niisama ajaviiteks mõnus vaadata...
http://sheeplive.eu/

OLE NÄHTAV!

Kohe, kohe on kätte jõudmas imeilus sügis. Pargiteed on varsti kaetud kaunite kirevate lehtedega, mida sahistades on mõnus kooli ning koolist koju jalutada.  Paraku on sügis ka aeg, kus päevavalgust on vähem ning päris kiiresti läheb õhtul pimedaks. 

Käes on jälle HELKURITE kandmise aeg!

 Uue liiklusseaduse kohaselt peab iga jalakäija halva nähtavuse korral või pimedal ajal liigeldes helkurit kandma. Uue seaduse järgi on helkur kohustuslik ka asula sees liikudes (varem oli see kohustuslik vaid valgustamata või kõnniteeta teel liikudes).

Helkurit vali hoolikalt!

Helkur  peab vastama Euroopa Liidu turvalisusnõuetele.  Kõik poodides müüdavad helkurid valgust ei peegelda ning kandmiseks ei sobi. Helkuril või selle pakendil peab olema tähistus CE EN13356. Korralik helkur on hästi märgatav lähitulede valgusvihus vähemalt 150 m ja kaugtulede valgusvihus vähemalt 300 m kauguselt. 

Kuhu helkur kinnitada?

Helkur tuleb riietele kinnitada nii, et see oleks nähtav võimalikult mitmest suunast. Kuna maanteel peab kõndima vasakpoolsel teepeenral, siis tuleb rippuv helkur paela ja haaknõelaga kinnitada enda riiete paremale, sõiduteepoolsele küljele, näiteks tasku serva külge nii, et helkur jääb rippuma umbes põlve kõrgusel

Rohkem infot helkurite kohta saad HELKURI kodulehelt: www.helkur.ee

Lisame siia ka Maanteeameti video helkuri vajalikkuse ning kasutamise kohta! See video on pärit ülal toodud helkuri kodulehelt.

Helkur on küll väike, kuid see võib päästa Sinu elu. OLE NÄHTAV!

Ja kõik algab uuesti!

Selle, uue ja põneva, kooliaasta esimene nädal on mööndunud. Nii vanu kui uusi sõpru taaskohatud, suvemuljeid jagatud ning sissejuhatused õppeainetesse tehtud. Algab tõsine õppeperiood.
Loodetavasti hakkab mõnus koolirütm juba tekkima.Kui ei, siis on viimane aeg tekitada turvaline koolirutiin.
Esiteks tuleb hakata õhtul MÕISTLIKUL AJAL MAGAMA MINEMA (nt 22.00-22.30, koolilaps vajab keskmiselt 8-10 tundi und, sõltuvalt sellest, kui kurnav tundus eelmine päev). Korralik uni tagab selle, et hommikul on hea ja kerge tõusta ning ees on ootamas tore päev.
Et kogu õppeaasta kulgeks positiivses meeleolus ja pakuks rahulolu, on vaja ÕPPEÜLESANDEID KOHESELT TEGEMA HAKATA. Eriti kasulik ja kaval on tunnis maksimaalselt kaasa töötada, mõelda ja kuulata. Eduka õppe eelduseks on JÄRJEPIDEV töö, siis ei teki "auke" teadmistes  ja neid on sel juhul lihtsam omastada.
Kooliaasta on pikk. Selleks, et see ei muutuks kurnavaks, liigu palju värskes õhus, söö vitamiinirohkeid puu- ja juurvilju (nt õunu). Tegele kindlasti mõne hobiga, mis teeb Sul tuju heaks. HEA TUJU ongi see, mis tõrjub väsimuse eemale ning Sa tunned end ka pingelisel ajal hästi.

Rõõmsat meelt kogu kooliaastaks!!!!!

Ja pea meeles: kui Sul tekib mõni mure, pöördu julgelt meie poole. Leiame üheskoos lahenduse.

Raamatukogust

Tere!

Uus kooliaasta on algamas. Viimane aeg on raamatukogusse ära tuua eelmise õppeaasta õpikud ja uued õpikud välja võtta.
Et raamatud paremini säiliks, pane õpikutele paber ümber. See on oluline ka gümnaasiumis.

Laps läheb kooli!

Ka eesootav september tähendab paljudele peredele suurt muutust - laps läheb kooli. See tähendab ärevust ja ootust kõigile pereliikmetele.
Iga lapsevanem soovib ja loodab, et tema lapsel läheks koolis hästi. Selleks valmistatakse lapsi juba varakult ette, õpetatakse neile numbreid, tähti, kirjutamist, arvutamist. Nüüd, kui kooli alguseni on jäänud veidi üle nädala, on paljudel lastel ja nende vanematel hinges suur ärevus - kas kõik on tehtud, mida veel teha saab, kas kõik vajalik on soetatud, milline on tulevane klass jne jne. Mida saaks või peaks veel enne kooli algust ära tegema?

• Õppimist enam vaja ei ole, las ülejäänud aeg jääb lapsele puhkamiseks ja mängimiseks
• Last tuleks hakata harjutama koolipäevade rutiini ja ajakavaga. Õhtul varem voodi ja hommikul koolimineku ajal ülesse. Ka võiks lapsega arutada tema tulevaste koolipäevade tegemisi, millal minnakse kooli, millal minnakse huviringi, millal õpitakse.
• Koos võiks korra või paar läbi jalutada ja arutada tee kooli, arvestada kulunud aega. Isegi kui laps tuuakse ja viiakse autoga, annab talle kindlust juurde see, kui ta teab, palju selleks aega kulub, sest keegi ei taha ju hilineda.
• Lapsega peaks rääkima sellest, et tema klassis hakkab koos õppima palju erinevaid lapsi ja et nende kõigiga tuleb suhelda sõbralikult ja sallivalt. Ka peaks juba eelnevalt lapsevanemad näitama üles austust õpetaja vastu ja valmistama last ette selleks, et koolis õpetaja saaks teda õpetada. Lapse suhtumisel ja käitumisel õpetajaga on vanematel väga suur roll, sest laps kopeerib nende hoiakuid.
• Esimene koolipäev on lapse jaoks väga tähtis. See on ülemineks mängulisest maailmast tõsisemasse. Sellepärast peaks 1.septmber olema meeldejääv ja perekeskne, esimeste päevade kogemustest kujuneb lapsel hoiak-kooli on hea või kool on midagi ebameeldivat. Ja see kogemus võib muutuda edasist toimetulekut koolis.

Ilusat kooliaega!

Suvevaheaeg hakkab lõppema ja uus kooliaasta algamas. Alustame meiegi taas postitustega. Ootamas on muutused ning meie blogiga on liitumas mitmed uued inimesed. Sellest edspidistes postitustes.
Loodetavasti ootab meid tegus ja rõõme täis õppeaasta.
Kohtumiseni juba õige pea!

ATH laste vanemate ja õpetajate tugigrupp

Hea lapsevanem!

Märtsi lõpus toimus Eesti Lastefondi eestvedamisel Raplas koolitus

"Aktiivsus- ja tähelepanu häirega lapse toetamine kodus, lasteaias ja

koolis". Koolituse eesmärgiks oli luua Raplamaal ATH tugirühm

lapsevanematele ja õpetajatele.

Tugirühm annab võimaluse turvalises keskkonnas oma rõõme ja muresid

jagada, saada kasulikke nõuandeid ning emotsionaalset tuge nii rühmajuhilt

kui teistelt rühmaliikmetelt. Usume, et sarnane kogemus liidab, andes

samaaegselt võimaluse õppida kellegi teise õnnestumistest ja vigadest,

jagada nõuandeid ning toetust enda kogemuste näitel. Ka on see võimalus

lapsevanematel ning õpetajatel neutraalses õhkkonnas kohtuda ja üksteisele

oma arusaamu ning ettekujutusi teise poole kohustustest selgitada.

Tugirühmas võivad osaleda nii lapsevanemad, kes ei ole oma lapsega

psühhiaatri vastuvõtul käinud, kui ka need, kelle lapsel on häire juba

diagnoositud. Samuti on oodatud vanemad, kellele lihtsalt tundub, et tema

laps on liiga kärsitu, püsimatu või ei suuda keskenduda ega tähelepanu

koondada.

Rapla Ühisgümnaasiumi, Raplamaa Info- ja Nõustamiskeskuse ja Eesti

Lastefondi koostöös toimub tugirühma esimene kohtumine 18.mail kell 17.30

Rapla Ühisgümnaasiumis (Keskkooli 2). Sel korral arutleme teemal "Mis on aktiivsus- ja

tähelepanuhäire? Kuidas ATH-ga last ära tunda?"

Osalemisest anda teada 16.maiks emaili aadressil makko.kelli@ryg.edu.ee

või telefonil 489 8881

Ootame Sind!

Sallivusest

Oma elus ja tegemistes tuleb inimesel kokku puutuda väga paljude erinevate inimeste ja olukordadega. Ei ole erandiks ka koolikeskkond. Et kooseksisteerimine oleks igapäevaselt rahumeelne, on oluline olla salliv.

Sallivus, see on sõna, mida me kõik teame ja mida meile rõhutatakse. Õpilastega tundides vesteldes on selgunud, et selle sisu mõistab pea igaüks isemoodi. Mõned mõttet õpilastelt:

Sallivus on see, kui Sa näed teist sellisena nagu ta on ja ei kritiseeri teda. Vaatad ainult ta positiivseid pooli.

Kui inimene on salliv, ei tähenda, et ta peab olema kohe sõber, kuid ta ka ei tõuka niisama nalja pärast. Kui tema käest midagi küsitakse või palutakse, siis ei solva vastu ega sõima.

Sallivus on see, kui Sa suudad inmesega ühes ruumis viibida, ilma et sa teda togiks või noriks ja et oleks võimu näha inimesel ka sisemust.

Üldiselt tõgendatakse sallivust inimese omapäradega arvestamisena läbi mõistmise ja eelarvamuste puudumise, vastastikuse lugupidamise kaudu. See annab inimesele võimaluse avastada ja selle kaudu lahti saada kujunenud stereotüüpidest, mida omistatakse erineva rahvuse, religiooni või päritolu tõttu.

Kuna sallivus on inimese sisemine tugevus, mis aitab tal vääritimõistmise ja raskustega silmitsi seista, siis on oluline seda endas arendada ja õppida. Need, kes suudavad teistes teadlikult head näha, on keerukate olukordade lahendamisel edukamad. Seepärast peabki olema avatud ja omandama teadmisi teiste kultuuride, mõtte-ja elulaadide kohta, austama vastastikkuses suhtlemises inimeste põhiõgusi ja vabadusi. Samas ei tähenda see, et sallida ja lubada võib sotsiaalset ebavõdsust, diskrimineerimist või krimanaalseid tegusid.

Keerulisi olukordi ja sallivuse proovikive tuleb elus väga tihti ette, kuid edasiviivaks jõuks on ikkagi rõõmsameelsus ja heatahtlikkus teiste suhtes, sest see muuudab ka teised rõõmsamaks. :)

Olegem siis üksteise suhtes sallivad, hoolivad ja heatahtlikud. Siis on ka kooliaasta lõpp ja eesootav suvi toredad, meeldejäävad ja pingevabad.  

Kevad käes! Hurraa!

Päris palju on aga inimesi, kes kevade saabudes rõõmust üles ja alla ei hüppa. Pidevalt kuuleme enda ümber kurtmist, et „magaks hea meelega hommikust õhtuni, ei tahaks tööst ega kodustest toimetustest kuuldagi.“  Kevadväsimus on üldlevinud väljend iseloomustamaks kurnatus- ning ükskõiksustunnet või mõningast passiivsusperioodi, mis järgneb pimedatele talvekuudele.  Kuidas kevadväsimusest üle saada?  Otsisime kirjandusest erinevaid võimalusi ja jagame mõningaid soovitusi teiega ka.

Kindlasti tuleb üle vaadata oma igapäevane menüü. Toitu tervislikult,  rikasta seda naturaalsete toiduainete ja vitamiinidega.  Kevadväsimust peletavad B- ja C-vitamiini sisaldavad toiduained.  C-vitamiini allikaks on marjad ja puuviljad - kibuvitsamarjad, mustsõstrad, apelsinid, sidrunid, kiivid, õunad, maasikad jt. ning köögiviljad, eriti lehtköögiviljad – spinat, kapsad, petersell, ka tomat, paprika jne. B-vitamiini on aga idudes, ubades, täisteratoodetes, lihas, kalas jne. Rasvane toit teeb sind veelgi unisemaks, selle tarbimist tuleks piirata.

Oma kopse võiks ventileerida nii: tõmba sügavalt õhku sisse, hoia paar sekundit hinge kinni ja hinga välja nii sujuvalt ja aeglaselt kui saad, kontsentreerudes keha tunnetele. See harjutus aitab energiat taastada ja mõjub värskendavalt.

Ole palju värskes õhus. Tee mõõdukalt sporti. Kui sa pole väga sportlik, jaluta. Päiksevalgus ja värske õhk võivad teha imesid energia taastamisel.

Puhka korralikult. On loomulik, et kevadel on meie organism väsinud ning seetõttu on väga oluline korralik puhkus ja uni.

Eelpoole nimetatud soovitused on lihtsad ja juba mitmeid kordi igal pool räägitud. Ometi kipume neid näpunäiteid sageli unustama või eirama. Hoolitse enda eest! Suvi pole enam kaugel.

 

ILUSAT KEVADET!

Aeg planeerida aega!

Märkamatult hakkab lõpule jõudma õppeaasta kolmas veerand. Paljud avastavad, et veel on niipalju teha ja aega oma asju korda ajada pole kohe üldse. Vastamised, tööd, huvitegevused aina kuhjuvad ning kurnatus, väsimus, lootusetusetunne ainult süveneb. 

Õnneks on aga veel tervelt 2,5 nädalat aega!

 Selleks, et oma kooliasjad korda saada tasuks proovida oma aja teadlikku planeerimist, kasvõi esialgu ainult sellel nn kriitilisel perioodil. Selline tegevus aitab mõista, kuhu aeg kaob, kas Sa kasutad aega asjalikult ning kasulikuks tegevuseks. Samuti on aega planeerides lihtne oma päevaplaani muuta ning Sa ei unusta midagi olulist tegemata. Seda tehes ei pea iial hädaldama: „ Ma ei jõua, ei ole aega!”, sest Sa näed juba varem, kas see tegevus mahub Sinu päevaplaani või mitte.

Esimene asi, mida teha, on koostada endale võimalikult täpne  päevaplaan-ehk siis pane kirja oma päevased tegevused. Nüüd näedki kohe, kus on aeg tegemaks tegemata jäänud asju. :)

Selleks, et leitud aega võimalikult tõhusalt kasutada:

1. KOOSTA TEGEVUSTE NIMEKIRI. See loob ettekujutuse sellest, mida Sul teha on vaja.

2. PANE PAIKA TEGEVUSTE TÄHTSUS. Selleks, et selgeks saada, millised tegevused on tähtsad, pead paika panema EESMÄRGI, ehk pead teadma, mille nimel tegutsed või mille poole Sa püüdled. Tähtsad ongi need tegevused , mis aitavd Sind lõppeesmärgile lähemale.

3. PAIGUTA TEGEVUSED KALENDRISSE. Selle juures võiks jälgida, et tähtsad tegevused ei kuhjuks ühele ja samale ajale.

Selleks, et vältida asjade ja toimetamiste kuhjumist pikemas plaanis, võiks vältida tegevuste edasilükkamist, sest see on nagu viirus, mis hiilib vaikselt ligi ning temast on väga raske lahti saada.

Kui Sul tekkis huvi, kuidas oma aja, tegemiste ja kohustustega paremini toime tulla, et õppeperioodi lõppedes ei peaks tõdema, et aega oli vähe või ma ei osanud oma aega hästi kasutada, küsi raamatukogust näiteks Kristjan Otsmanni raamatut „Hetk” või mõnda teist ajaplneerimist käsitlevat teost.

Alati võid ka julgelt nõu küsida Kelli või Marise käest.

Mõned mõtted sõprusest

Tihtipeale kutsutakse veebruari ka sõbrakuuks, sest väga paljud noored ja veidi vanemad, tähistavad 14.veebruaril valentini-või sõbrapäeva. Sellel päeval antakse oma lähedastele, sõprdele ja armsamatele teada, et neist hoolitakse. Aga kas oma armastust ja hoolimist ei peaks neile kallitele inimestele näitama iga päev? 

Hoolivus, see on ju teise MÄRKAMINE, tema tunnete, rõõmude ja murede jagamine. Väga lihtne. Aga millegipärast on inimestel üha vähem aega ja tahtmist märgata isegi oma lähedaste muresid ning ühel kurval hetkel võib avastada end üksi - sõprade, pere ja toetuseta. Kahjuks juhtub tihti nii, et mõni traagiline sündmus paneb alles mõistma lähedase või kaaslase olulisust. Hoolivusest kaaslaste suhtes kasvab välja sõprus. SÕPRUS, see on sõna, mida kõik teavad, kuid igaüks mõistab isemoodi. See ei ole kohustus, tegemist on meeldivussuhtega, kust inimene ammutab jõudu ja rõõmu. Õige sõber on Sinu kõrval rõõmus, katsumustes, õnnetuses ja argimuredes. Ta rõõmustab koos Sinuga, ta lohutab, kui miski on halvasti, ta innustab ja toetab. Ta on Su vastu aus, ei kiida üleliia ega põhjuseta. Sõbra kõige tähtsam omadus on see, et TA ON OLEMAS. ALATI. Kas Sinul on tõelist sõpra? Kas Sa ise oled tõeline sõber? Ühiste huvide või sarnase mõttelaadiga inimesed moodustavad omakorda sõpruskonna, kus üksteisest hoolimine haarab mitmeid inimesi. 

Tänapäeva ühiskonna(ja ka kooli) peamiseks probleemiks peetakse hoolivuse puudumist. Ollakse liialt keskendunud enda murede, tahtmiste ja vajaduste rahuldamisele, nii et kaaslaste tegemisi, õnnestumisi ja altminekuid ei märgata või ei pöörata neile tähelepanu, sest enesele ei tule sellest kasu. Ja kui ise jäädakse hätta, pole abi loota. Ehk on just nüüd õige aeg oma kaaslastele ja lähedastele näidata, et nad on Sulle kallid ja Sa hoolid neist väga. Märgata teisi inimesi oma muredes ja rõõmudes, ulatada abikäsi sellele, kes on hädas. IGA PÄEV! 

"See ei ole niivõrd sõbra abi, mis meid aitab, kui alaline teadmine, et nad meid aitavad"

Epikuros

Kõrvaklappidega muusika kuulamine

Paljudele noortele meeldib väga kuulata kõrvaklappidest muusikat. Seda tehakse koolis nii vahetundides kui ka õppetundides, põhjendades , et see aitab neil keskenduda. Samas ei mõelda ega teata, et mida rohkem on meie ümber helitekitajaid /müra, seda suurem on oht saada kuulmiskahjustus.

Kuigi Eestis ei ole veel sellekohaseid uuringuid tehtud ( nagu on USAs ja Suurbritannias) , on ka Eesti arstide poolt täheldatud, et noortel esineb üha enam kuulmisprobleeme, mis on tõenäoliselt põhjustatud valju muusika kuulamisest kõrvaklappidega. Pikaajaline viibimine tavaolukorrast tugevamas helifoonis (kõrvaklappidega kuulatakse ju muusikat just valjusti, et ei oleks kuulda nn muud taustmüra) põhjustab alguses harjumust-sõltuvust ning avaldub normaalses kuulamisolukorras sellena, et inimene ei kuule enam näiteks sosinat.

Kuna liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjutusi on võimalik ainult enneteda, aga mitte ravida, on tähtis teada, et suurem osa helist, mis meie kõrva tuleb, peegeldub tagasi väliskeskkonda ja osa neeldub meie organismi ning ainult väike osa sellest jõuab aju kuulmiskeskusesse. Kuid muusikat kõrvaklappidest kuulates jääb see peegeldus ära ja koormus sisekõrvale ja kuulmiskeskusele on palju suurem. Lisaks tekitab pidevas müras viibimine stressi ning väsimust.
 Arstid hoiatavad, et juba 30 minutit valju muusikat päevas võib pikemas plaanis kuulmist kahjustada.

Kas ei oleks tervislikum ja Sinu enda tuleviku huvides kasulikum koolitundides kõrvaklappidest muusika kuulamise asemel õpetajat jälgida? Ehk on Sinu pideva väsimuse põhjuseks liigne müras viibimine?

Spetsialistid soovitavad noortel kõrvaklappidest muusikat kuulata kuni 60-protsendilisel tasemel täisvõimsusest ning teha seda kõige rohkem 60 minutit päevas.

Enesekehtestamisest

Eelmises sissekandes oli juba juttu kehakeelest suhtlemises ja isiklikust ruumist. Oluliste suhetega kaasneb ka teise poole ärakuulamine ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine ja kuulamine on suhtlemises üksteisele vastandlikud kategooriad, mis ometi sõltuvad teineteisest ja täiendavad üksteist. Enesekehtestamine on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. Ärakuulamine on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Suhtlemisoskuste asjatundjad väidavad, et vaid 5% elanikkonnast ilmutab lävides kehtestamisoskusi.

Üks võimalus kehtestamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ja ühiskonda mitte haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agressiivsuse vahele.

ALISTUV KÄITUMINE

KEHTESTAV KÄITUMINE

AGRESSIIVNE KÄITUMINE

Alistuv käitumine

Inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Paljud alistuvad inimesed ei austa oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel oleks see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda andekspaluval ja arglikul moel, neid ei võeta tõsiselt. Nad lisavad väljendeid nagu „.....aga see pole mulle üldsegi nii tähtis“ või „ aga tee nii, nagu sa ise tahad.“ Ka sellised mitteverbaalsed signaalid nagu õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on ihti seotud alistuva käitumisega. Alistuvat käitumist esineb ühiskonnas väga sageli. Mõnede autorite arvates on 80% või rohkemgi inimestest sellised, kes ei ütle oma õiguste kaitsmiseks või vajaduste täitmiseks isegi poolt sõna.

Agressiivne käitumine

Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta võidab peaaegu alati kõik vaidlused. Mõnikord võib tunduda, et ta on tülinorija tüüp. Ta võib olla valjuhäälne, ahistav, ebaviisakas. Ta tahab olulistes vestlustes alati, et viimane sõna jääks talle. Agressiivne inimese kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „ Mina tahan seda; see, mida sina tahad, ei ole tähtis“.

Kehtestav käitumine

Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kehtestav inimene astub oma õiguste kaitseks välja ja väljendab oma isiklikke vajadusi, väärtusi, muresid ja mõtteid otsekohesel ja sobival viisil. Enda vajadusi rahuldades ei ründa ta teiste omi ega tungi nende isikuruumi.

Kehtestamise eelised

Kehtestavad inimesed on nemad ise. Nad tunnevad endast rõõmu, neil on lihtsam teiste inimestega suhelda ja teised inimesed tunnevad, et neil on kehtestava inimese juures mugav olla. Khetestav käitumine vähendab inimeste hirmu ja ärevust. Nagu kõigel siin maailmas, on ka kehtestamisel oma hind.Vahel võib kehtestamine tuua kaasa konflikte.

Kuidas seda kõike siis teha. Kuidas kehtestamine käib?

Sageli kasutatakse kehtestamise õpetamisel kolmaosalist kehtestavat sõnumit. Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse!  Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: „Kui sa.... [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... [avalda oma tunded], sest.... [selgita, mis mõju sellel su elule on].

Näiteks valmistasid lapsed ühes peres endale sageli midagi nosimiseks ega koristanud enda järelt söögilauda. Ema sõnum neile oli selline:“Kui te lauda enda järelt ära ei korista, ärritab see mind, kuna see tekitab mulle lisatööd.“

Pea  kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Ainult inimestel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Enesekehtestamist on võrreldud võõrkeele õppimisega, mis võtab aega ja harjutamist. Kui kehtestamise põhialus on selge, saad edasi minna juba teiste võtete juurde.

Kui tekkis teema vastu huvi, leiad põhjaliku ülevaate koos näidetega Robert Boltoni raamatust „Igapäevaoskused“.

Veidike suhtlemisest

Üks tähtsamaid oskusi elus on suhtlemisoskus. Kahjuks aga juhub tihti, et õpilaste kõige nõrgemaks küljeks oma murede, probleemide või rõõmu väljendamisel saabki oskamatus suhelda.

Suhtlemine koosneb mitmetest osaoskustest nagu kuulamine, eneseväljendus, konfliktide vältimine jne. Koolielus (ja ka hilisemas tööelus) tuleb sageli ette olukordi, kus tuleb enda seiuskohti teistele selgitada, esineda või läbirääkimisi pidada ja me tunneme end seda tehes ebakindlalt. Hea on teada, et suhtlemisoskusi on võimalik teadlikult arendada.

Mitte suhelda ei ole võimalik, sest isegi vaikides väljendab inimene oma tundeid, kasutades informatsiooni edastamiseks oma keha. Kuna sageli on see, mida inimesed ütlevad, väga erinev sellest, mida nad mõtlevad, ongi kasulik veidi tutvuda kehakeelega.

Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: liigutused, žestid, hoiakud ja ruumisuhted, ehk kui kaugele suhtluspartnerist end hoitakse.

Enamajaolt inimene ei kontrolli suheldes oma keha liigutusi ja žeste ning seetõttu on võimalik tema kehakeelt jälgides koguda infot tema tegelike tunnete ja hoiakute kohta. Näiteks kimbatuses olles kratsib ta oma pead, ebakindel olles või kaheldes aga katsutakse oma nina või hõõrutakse kaela. Ootusärevus paneb käsi kokku hõõruma, enda tundeid varajata tahtes surutakse käed sügavale taskusse. Rusikasse pandud käed viitavad vihale või tugevale pingutusele. Kaitsepositsioonil olev või suhtlemist mittesooviv inimene ristab oma käed rinnal. Istudes kaksiratsi toolil näidatkse oma üleolekut, tüdimust näitab üle põlve pandud jalg, mida kiigutatakse. Alateadlkult suunatakse ruumis jalalabad selle inimese poole, kellest ollakse kõige rohkem huvitatud.

Palju mõjutab suhtluse kulgu ka kehahoiak. Kühmus olek on märk tujutusest või soovist märkamatuks jääda, sirge selg omakorda tähendab paremat tuju, enesekindlust ning avalat olemist, tahapoole nõjatumine annab signaali huvipuudsest.

Kiiret hingamist seostatakse erutuse, rõõmu või ka hirmuga. Hinge kinnihoidmine ja aegajalt õhuahmimine tähendab pingekuhjumist ja ärevust. Pinnapealne hingamine aga näitab, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud.

Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu. Jälgides näoilmeid, kulmude kerkimist/kortsutamist või naha õhetamist, on võimalik aimu saada teise tunnetest. Erinevate mitteverbaalsete märkidega on võimalik vestlust juhtida - peaga noogutades ärgitatakse vestluspartnerit juttu jätkama, pilku eemale suunates antakse märku vestluse lõpetamisest, kulmukergitamisega suunatakse teist oma arvamust kaitsma.

See kuidas reageeritakse sissetungile oma isiklikule territooriumile või kui kaugele hoitakse suhtluspartnerist, mõjutab oluliselt suhtemise viisi. Alateadlikult kasutatakse nelja suhtlustsooni:

1)intiimne tsoon - kehade kaugus on 0-45cm - selles tsoonis suheldakse vanemate, armsama, laste või lähimate sõpradega. Võõraid inimesi endale nii lähedale lastes, tuntakse ebamugavust ja piinlikust.

2)personaalne tsoon - 45-120cm - see on mugav kaugus seltskonnas suhtlemiseks, lubades vestelda usalduslikult.

3)sotsiaalne tsoon - 120-360cm - selles vahemikus toimub ametlik suhtlus, see ei tekita ebamugavust ega ka kohustust vestelda, kui soovi ei ole.

4)avalik tsoon - 360-610cm - sinna kuuluvad erinevad koosviibimised ja esinemised.

Erineva kultuuritausta ja temperamendiga inimesed tunnetavad ebamugavust ning tsoonireegleid isemoodi ja need võivad mudelist erineda, kuid siiski on hea suhtlemisel nendega arvestada.

Loodetavasti aitavad need mõningad tähelepanekud enda (ja ka kaaslaste) kehakeelt analüüsida ja neid järgides ka vabamalt ning kergemalt suhelda.

Kui Sul tekkis suurem huvi erinevate suhtlusoskuste vastu, siis küsi raamatukogust raamatuid või astu Kelli või Marise juurest läbi. :)

Õppeaasta esimesel poolaastal toimunud klassijuhatajatundides tehti kokkuvõte kevadel toimunud koolikiusamisteemalisest küsitlusest ja sai otsitud mõtteid, kuidas koolis olemist kõigile mõnusaks teha. Arutelude ja töölehtetega töötamise tulemusena valmisid ka rühmatööd.

Kõige rohkem peamurdmist nõudis kõigi klasside õpilastelt heategude nägemine enda ümber. Ehk me keskendumegi liialt sellele, mis meid häirib ja unustame näha seda, mis on hästi? Ehk nüüd oskame märgata koolipäevades rohkem positiivset ja kaaslaste häid omadusi.

Ka leiti, et heade suhete ja sõbraliku õhkonna klassis ja koolis aitab luua sallivus üksteise suhtes. Kui teineteist tundma õppida, rääkida muredest ja rõõmudest, siis ollakse ka sallivamad ja sõbralikumad.
Igatahes, loodame, et nendest tundidest saadud mõtted ka teoks saavad ning koolipäevad muutuvad paljudele rõõmsamaks ja päikselisemaks.

Kui Sa tunned, et keegi või miski muudab Su koolipäevad ebameeldivaks, siis räägi sellest kohe vanematele, klassijuhatajale või Kellile. Sest igaühel on õigus rõõmsale koolipäevale ja toredaid mälestusi täis kooliajale.

Ohutult Internetis

Internet on tänapäeva õpilase igapäevane kaaslane. Selle kaudu saab sõpradega suhelda, koguda infot või mängides meelt lahutada. Tihtipeale ununeb netiavarustes valvsus ning Interneti võimalustest saab hoopis väga ebameeldiv koht.
Selleks, et õpilased ja ka täiskasvanud teaksid, kuidas virtuaalmaailmas ohutult seigelda, käis 12.jaanuaril meie üheksandate ja kümnendate klasside õpilastele sealsetest ohtudest rääkimas arvutiasjatundja ja koolitaja Kalev Pihl. Saadud teadmisi ja näpunäiteid olid lahkesti nõus ka nooremate klasside õpilastele jagama üheksandikud Eerik Robert, Richard, Elis, Kertu, Anni ja Eliise-Hanna ning kümnendikud Märt, Rebekka, Liisa, Diana, Jüri, Grete, Siim ja Epp-Leen.
Suured-suured tänud neile :)

Et Internetis liikumine oleks ja jääks meeldivaks tegevuseks, pea meeles järgmisi asju:
...ära avalda (nt.jututubades) oma nime, telefoninumbrit, aadressi, isikukoodi, paroole.
...ära ava võõrastelt saadetud faile, linke, pilte ja e-kirju ega mänge. Ka tuttavate saadetud linkide ja failide puhul on kasulikum üle küsida, mida saadetakse.
...ära saada võõrastele endast pilte.
...ära mine kohtuma inimestega, keda sa ei tunne.
...lisa sõpradeks ainult neid, keda sa tegelikult tunned!
...kui sa satud hätta, sind kiusatakse - räägi sellest kohe mõnele täiskasvanule, keda sa usaldad.
...käitu Internetis nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutakse.
...ära unusta - KÕIK, MIS SA KIRJUTAD VÕI LAED INTERNETTI JÄÄBKI SINNA! Kõik on kopeeritav.

Meeldivaid avastusi!


Vaata ka www.targaltinternetis.ee

Toitumisest.Tervislikust toitumisest!

Selleks, et elust täit rõõmu tunda peab enestunne ja olemine olema hea ja mõnus. Olulise osa sellest moodustab toitumine. Toitumine peab loomulikult olema tasakaalustatud ja tervislik, et keha saaks kätte kõik toitained, mida ta vajab.
Tervisliku toitumise jälgimise lihtsustamiseks on välja töötatud Toidupüramiid, mille alusel saab teada, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Toidupüramiidi kujutavad plakatid leiad koolimaja stendilt ja sööklast.
Lühidalt koosneb tervislik toitumine järgmistest astmetest:
Püramiidi põhja moodustab LIIKUMINE. Lastel on soovitav liikuda iga päev vähemalt 60 minutit (1 tund), selle sisse kuuluvad nii kehalise kasvatuse tunnid, trennid, kui ka sõpradega väljas jooksmine või pallimäng. Ka on ülioluline tarbida VETT.
Esimese astme moodustavad TERAVILJATOOTED, LEIB ja KARTUL. Iga päev peaks sööm 3-4 viilu rukkileiba, mõnd teraviljatoodet nagu mitmeviljapuder, tatar, makaronid ning keedetud või aurustatud kartulit.
Teise astme moodustavad PUU-ja KÖÖVILJAD ning MARJAD.Soovitav on päevas tarbida 2 puuvilja- ja 3 köögiviljaportsjonit (1 portsjon on umbes 100g). Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.
Kolmanda astme peal on PIIM ja PIIMATOOTED ning LIHA-KALA-KANA-MUNA. Sellesse gruppi kuuluvatest toodetest peakpäevas sööma umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid ning valima midagi tootegrupist liha-kala-kana-muna. Eelistada võiks kala. Viinerite ja singi tarbimisega peaks olea mõõdukas.
Neljandal astmel on LISATAVAD TOIDURASVAD, PÄHKLID ja SEEMNED. Lisatavatest toidurasvadest võiks eelistada õli, kokku võiks selliseid rasvu tarbida päevas 3-4 teelusikatäit.
Päris püramiidi tipus asetsevad SUHKUR, MAIUSTUSED jt soolased ning magusad NÄKSID.


Täpsemat infot tervisliku toitumise kohta loe www.toitumine.ee

Sellele lehele viib ka otselink blogi "Kasulike linkide" loetelust

Uusaastatervitused ja eesootavad muudatused.

Tere, kallid RügiTugi lugejad! :) Loodan, et uus aasta tuli suure peo ja rõõmuga, mis annab vihje, et ka 2011 ise saab olema üks mõnus aasta!

Peale heade soovide pean Teile ka teatama, et kirjutan siia viimast korda kui Rapla Ühisgümnaasiumi psühholoog. Alates uuest aastast liigun juba mujal ning mind ei leia enam tavapäraselt tuttavast kabinetist. Maa alla ma kindlasti aga ei kao- kel mure ja tahab minuga rääkida, võib alati kirjutada meilile eva.ots@mail.ee. Ja veel- Kellil on luba anda mu telefoni number neile, kes tema juurde sellise sooviga pöörduvad.

Soovin Teile parimat ja ütlen siiralt- oli tore! :)

Eva.