Kõrvaklappidega muusika kuulamine

Paljudele noortele meeldib väga kuulata kõrvaklappidest muusikat. Seda tehakse koolis nii vahetundides kui ka õppetundides, põhjendades , et see aitab neil keskenduda. Samas ei mõelda ega teata, et mida rohkem on meie ümber helitekitajaid /müra, seda suurem on oht saada kuulmiskahjustus.

Kuigi Eestis ei ole veel sellekohaseid uuringuid tehtud ( nagu on USAs ja Suurbritannias) , on ka Eesti arstide poolt täheldatud, et noortel esineb üha enam kuulmisprobleeme, mis on tõenäoliselt põhjustatud valju muusika kuulamisest kõrvaklappidega. Pikaajaline viibimine tavaolukorrast tugevamas helifoonis (kõrvaklappidega kuulatakse ju muusikat just valjusti, et ei oleks kuulda nn muud taustmüra) põhjustab alguses harjumust-sõltuvust ning avaldub normaalses kuulamisolukorras sellena, et inimene ei kuule enam näiteks sosinat.

Kuna liigsest mürast tulenevaid kuulmiskahjutusi on võimalik ainult enneteda, aga mitte ravida, on tähtis teada, et suurem osa helist, mis meie kõrva tuleb, peegeldub tagasi väliskeskkonda ja osa neeldub meie organismi ning ainult väike osa sellest jõuab aju kuulmiskeskusesse. Kuid muusikat kõrvaklappidest kuulates jääb see peegeldus ära ja koormus sisekõrvale ja kuulmiskeskusele on palju suurem. Lisaks tekitab pidevas müras viibimine stressi ning väsimust.
 Arstid hoiatavad, et juba 30 minutit valju muusikat päevas võib pikemas plaanis kuulmist kahjustada.

Kas ei oleks tervislikum ja Sinu enda tuleviku huvides kasulikum koolitundides kõrvaklappidest muusika kuulamise asemel õpetajat jälgida? Ehk on Sinu pideva väsimuse põhjuseks liigne müras viibimine?

Spetsialistid soovitavad noortel kõrvaklappidest muusikat kuulata kuni 60-protsendilisel tasemel täisvõimsusest ning teha seda kõige rohkem 60 minutit päevas.

Enesekehtestamisest

Eelmises sissekandes oli juba juttu kehakeelest suhtlemises ja isiklikust ruumist. Oluliste suhetega kaasneb ka teise poole ärakuulamine ja enesekehtestamise vajadus. Enesekehtestamine ja kuulamine on suhtlemises üksteisele vastandlikud kategooriad, mis ometi sõltuvad teineteisest ja täiendavad üksteist. Enesekehtestamine on kõneleja tunnete, vajaduste ja soovide avamine kuulajale. Ärakuulamine on vastaspoolele pakutav tunnustus ja mõistmine nii rõõmus kui ka mures. Suhtlemisoskuste asjatundjad väidavad, et vaid 5% elanikkonnast ilmutab lävides kehtestamisoskusi.

Üks võimalus kehtestamist mõista on näha selles võimalust kaitsta oma isikuruumi ja mõjutada inimesi ja ühiskonda mitte haiget tehes. Kasulik ja üsna levinud viis kehtestamist defineerida on asetada see järgnevuste teljel alistumise ja agressiivsuse vahele.

ALISTUV KÄITUMINE

KEHTESTAV KÄITUMINE

AGRESSIIVNE KÄITUMINE

Alistuv käitumine

Inimesed, kes käituvad alistuvalt, ei austa piisavalt oma vajadusi ja õigusi. Paljud alistuvad inimesed ei austa oma tundeid, vajadusi, väärtusi ja muresid. Nad lubavad teistel oma ruumi tungida, oma õigusi eitada ja oma vajadusi ignoreerida. Tavaliselt ei ütle need inimesed oma soove välja, kuigi paljudel juhtudel oleks see kõik, mida oleks vaja nende täitumiseks. Teised alistuvad inimesed väljendavad küll oma vajadusi, kuid teevad seda andekspaluval ja arglikul moel, neid ei võeta tõsiselt. Nad lisavad väljendeid nagu „.....aga see pole mulle üldsegi nii tähtis“ või „ aga tee nii, nagu sa ise tahad.“ Ka sellised mitteverbaalsed signaalid nagu õlakehitus, silmside puudumine, ülemäära mahe hääletoon, kahtlev kõnemaneer jt. on ihti seotud alistuva käitumisega. Alistuvat käitumist esineb ühiskonnas väga sageli. Mõnede autorite arvates on 80% või rohkemgi inimestest sellised, kes ei ütle oma õiguste kaitsmiseks või vajaduste täitmiseks isegi poolt sõna.

Agressiivne käitumine

Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja mõtteid teiste arvelt. Ta võidab peaaegu alati kõik vaidlused. Mõnikord võib tunduda, et ta on tülinorija tüüp. Ta võib olla valjuhäälne, ahistav, ebaviisakas. Ta tahab olulistes vestlustes alati, et viimane sõna jääks talle. Agressiivne inimese kipub teiste üle võimu kasutama. Tema seisukoht on selline: „ Mina tahan seda; see, mida sina tahad, ei ole tähtis“.

Kehtestav käitumine

Kehtestav inimene kasutab sellist suhtlemist, mis võimaldab tal säilitada eneseaustust, otsida oma õnne ja vajaduste rahuldamist ning kaitsta oma õigusi ja isikuruumi ilma teisi ahistamata või nende üle domineerimata. Kehtestav inimene astub oma õiguste kaitseks välja ja väljendab oma isiklikke vajadusi, väärtusi, muresid ja mõtteid otsekohesel ja sobival viisil. Enda vajadusi rahuldades ei ründa ta teiste omi ega tungi nende isikuruumi.

Kehtestamise eelised

Kehtestavad inimesed on nemad ise. Nad tunnevad endast rõõmu, neil on lihtsam teiste inimestega suhelda ja teised inimesed tunnevad, et neil on kehtestava inimese juures mugav olla. Khetestav käitumine vähendab inimeste hirmu ja ärevust. Nagu kõigel siin maailmas, on ka kehtestamisel oma hind.Vahel võib kehtestamine tuua kaasa konflikte.

Kuidas seda kõike siis teha. Kuidas kehtestamine käib?

Sageli kasutatakse kehtestamise õpetamisel kolmaosalist kehtestavat sõnumit. Oluline on meeles pidada, et terve kehtestav sõnum peab mahtuma ühte lausesse!  Kehtestava sõnumi edastamiseks või kasutada järgmist valemit: „Kui sa.... [kirjelda käitumist hinnanguvabalt, ära süüdista], tunnen ma.... [avalda oma tunded], sest.... [selgita, mis mõju sellel su elule on].

Näiteks valmistasid lapsed ühes peres endale sageli midagi nosimiseks ega koristanud enda järelt söögilauda. Ema sõnum neile oli selline:“Kui te lauda enda järelt ära ei korista, ärritab see mind, kuna see tekitab mulle lisatööd.“

Pea  kõik elusolendid kaitsevad oma territooriumi, kasutades kas võitluse või põgenemise taktikat. Ainult inimestel on ka kolmas võimalus – verbaalne kehtestamine. Enesekehtestamist on võrreldud võõrkeele õppimisega, mis võtab aega ja harjutamist. Kui kehtestamise põhialus on selge, saad edasi minna juba teiste võtete juurde.

Kui tekkis teema vastu huvi, leiad põhjaliku ülevaate koos näidetega Robert Boltoni raamatust „Igapäevaoskused“.

Veidike suhtlemisest

Üks tähtsamaid oskusi elus on suhtlemisoskus. Kahjuks aga juhub tihti, et õpilaste kõige nõrgemaks küljeks oma murede, probleemide või rõõmu väljendamisel saabki oskamatus suhelda.

Suhtlemine koosneb mitmetest osaoskustest nagu kuulamine, eneseväljendus, konfliktide vältimine jne. Koolielus (ja ka hilisemas tööelus) tuleb sageli ette olukordi, kus tuleb enda seiuskohti teistele selgitada, esineda või läbirääkimisi pidada ja me tunneme end seda tehes ebakindlalt. Hea on teada, et suhtlemisoskusi on võimalik teadlikult arendada.

Mitte suhelda ei ole võimalik, sest isegi vaikides väljendab inimene oma tundeid, kasutades informatsiooni edastamiseks oma keha. Kuna sageli on see, mida inimesed ütlevad, väga erinev sellest, mida nad mõtlevad, ongi kasulik veidi tutvuda kehakeelega.

Kehakeele ehk mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: liigutused, žestid, hoiakud ja ruumisuhted, ehk kui kaugele suhtluspartnerist end hoitakse.

Enamajaolt inimene ei kontrolli suheldes oma keha liigutusi ja žeste ning seetõttu on võimalik tema kehakeelt jälgides koguda infot tema tegelike tunnete ja hoiakute kohta. Näiteks kimbatuses olles kratsib ta oma pead, ebakindel olles või kaheldes aga katsutakse oma nina või hõõrutakse kaela. Ootusärevus paneb käsi kokku hõõruma, enda tundeid varajata tahtes surutakse käed sügavale taskusse. Rusikasse pandud käed viitavad vihale või tugevale pingutusele. Kaitsepositsioonil olev või suhtlemist mittesooviv inimene ristab oma käed rinnal. Istudes kaksiratsi toolil näidatkse oma üleolekut, tüdimust näitab üle põlve pandud jalg, mida kiigutatakse. Alateadlkult suunatakse ruumis jalalabad selle inimese poole, kellest ollakse kõige rohkem huvitatud.

Palju mõjutab suhtluse kulgu ka kehahoiak. Kühmus olek on märk tujutusest või soovist märkamatuks jääda, sirge selg omakorda tähendab paremat tuju, enesekindlust ning avalat olemist, tahapoole nõjatumine annab signaali huvipuudsest.

Kiiret hingamist seostatakse erutuse, rõõmu või ka hirmuga. Hinge kinnihoidmine ja aegajalt õhuahmimine tähendab pingekuhjumist ja ärevust. Pinnapealne hingamine aga näitab, et mõtlemine on tunnetest ära lõigatud.

Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu. Jälgides näoilmeid, kulmude kerkimist/kortsutamist või naha õhetamist, on võimalik aimu saada teise tunnetest. Erinevate mitteverbaalsete märkidega on võimalik vestlust juhtida - peaga noogutades ärgitatakse vestluspartnerit juttu jätkama, pilku eemale suunates antakse märku vestluse lõpetamisest, kulmukergitamisega suunatakse teist oma arvamust kaitsma.

See kuidas reageeritakse sissetungile oma isiklikule territooriumile või kui kaugele hoitakse suhtluspartnerist, mõjutab oluliselt suhtemise viisi. Alateadlikult kasutatakse nelja suhtlustsooni:

1)intiimne tsoon - kehade kaugus on 0-45cm - selles tsoonis suheldakse vanemate, armsama, laste või lähimate sõpradega. Võõraid inimesi endale nii lähedale lastes, tuntakse ebamugavust ja piinlikust.

2)personaalne tsoon - 45-120cm - see on mugav kaugus seltskonnas suhtlemiseks, lubades vestelda usalduslikult.

3)sotsiaalne tsoon - 120-360cm - selles vahemikus toimub ametlik suhtlus, see ei tekita ebamugavust ega ka kohustust vestelda, kui soovi ei ole.

4)avalik tsoon - 360-610cm - sinna kuuluvad erinevad koosviibimised ja esinemised.

Erineva kultuuritausta ja temperamendiga inimesed tunnetavad ebamugavust ning tsoonireegleid isemoodi ja need võivad mudelist erineda, kuid siiski on hea suhtlemisel nendega arvestada.

Loodetavasti aitavad need mõningad tähelepanekud enda (ja ka kaaslaste) kehakeelt analüüsida ja neid järgides ka vabamalt ning kergemalt suhelda.

Kui Sul tekkis suurem huvi erinevate suhtlusoskuste vastu, siis küsi raamatukogust raamatuid või astu Kelli või Marise juurest läbi. :)

Õppeaasta esimesel poolaastal toimunud klassijuhatajatundides tehti kokkuvõte kevadel toimunud koolikiusamisteemalisest küsitlusest ja sai otsitud mõtteid, kuidas koolis olemist kõigile mõnusaks teha. Arutelude ja töölehtetega töötamise tulemusena valmisid ka rühmatööd.

Kõige rohkem peamurdmist nõudis kõigi klasside õpilastelt heategude nägemine enda ümber. Ehk me keskendumegi liialt sellele, mis meid häirib ja unustame näha seda, mis on hästi? Ehk nüüd oskame märgata koolipäevades rohkem positiivset ja kaaslaste häid omadusi.

Ka leiti, et heade suhete ja sõbraliku õhkonna klassis ja koolis aitab luua sallivus üksteise suhtes. Kui teineteist tundma õppida, rääkida muredest ja rõõmudest, siis ollakse ka sallivamad ja sõbralikumad.
Igatahes, loodame, et nendest tundidest saadud mõtted ka teoks saavad ning koolipäevad muutuvad paljudele rõõmsamaks ja päikselisemaks.

Kui Sa tunned, et keegi või miski muudab Su koolipäevad ebameeldivaks, siis räägi sellest kohe vanematele, klassijuhatajale või Kellile. Sest igaühel on õigus rõõmsale koolipäevale ja toredaid mälestusi täis kooliajale.

Ohutult Internetis

Internet on tänapäeva õpilase igapäevane kaaslane. Selle kaudu saab sõpradega suhelda, koguda infot või mängides meelt lahutada. Tihtipeale ununeb netiavarustes valvsus ning Interneti võimalustest saab hoopis väga ebameeldiv koht.
Selleks, et õpilased ja ka täiskasvanud teaksid, kuidas virtuaalmaailmas ohutult seigelda, käis 12.jaanuaril meie üheksandate ja kümnendate klasside õpilastele sealsetest ohtudest rääkimas arvutiasjatundja ja koolitaja Kalev Pihl. Saadud teadmisi ja näpunäiteid olid lahkesti nõus ka nooremate klasside õpilastele jagama üheksandikud Eerik Robert, Richard, Elis, Kertu, Anni ja Eliise-Hanna ning kümnendikud Märt, Rebekka, Liisa, Diana, Jüri, Grete, Siim ja Epp-Leen.
Suured-suured tänud neile :)

Et Internetis liikumine oleks ja jääks meeldivaks tegevuseks, pea meeles järgmisi asju:
...ära avalda (nt.jututubades) oma nime, telefoninumbrit, aadressi, isikukoodi, paroole.
...ära ava võõrastelt saadetud faile, linke, pilte ja e-kirju ega mänge. Ka tuttavate saadetud linkide ja failide puhul on kasulikum üle küsida, mida saadetakse.
...ära saada võõrastele endast pilte.
...ära mine kohtuma inimestega, keda sa ei tunne.
...lisa sõpradeks ainult neid, keda sa tegelikult tunned!
...kui sa satud hätta, sind kiusatakse - räägi sellest kohe mõnele täiskasvanule, keda sa usaldad.
...käitu Internetis nii, nagu sa tahad, et sinuga käitutakse.
...ära unusta - KÕIK, MIS SA KIRJUTAD VÕI LAED INTERNETTI JÄÄBKI SINNA! Kõik on kopeeritav.

Meeldivaid avastusi!


Vaata ka www.targaltinternetis.ee

Toitumisest.Tervislikust toitumisest!

Selleks, et elust täit rõõmu tunda peab enestunne ja olemine olema hea ja mõnus. Olulise osa sellest moodustab toitumine. Toitumine peab loomulikult olema tasakaalustatud ja tervislik, et keha saaks kätte kõik toitained, mida ta vajab.
Tervisliku toitumise jälgimise lihtsustamiseks on välja töötatud Toidupüramiid, mille alusel saab teada, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Toidupüramiidi kujutavad plakatid leiad koolimaja stendilt ja sööklast.
Lühidalt koosneb tervislik toitumine järgmistest astmetest:
Püramiidi põhja moodustab LIIKUMINE. Lastel on soovitav liikuda iga päev vähemalt 60 minutit (1 tund), selle sisse kuuluvad nii kehalise kasvatuse tunnid, trennid, kui ka sõpradega väljas jooksmine või pallimäng. Ka on ülioluline tarbida VETT.
Esimese astme moodustavad TERAVILJATOOTED, LEIB ja KARTUL. Iga päev peaks sööm 3-4 viilu rukkileiba, mõnd teraviljatoodet nagu mitmeviljapuder, tatar, makaronid ning keedetud või aurustatud kartulit.
Teise astme moodustavad PUU-ja KÖÖVILJAD ning MARJAD.Soovitav on päevas tarbida 2 puuvilja- ja 3 köögiviljaportsjonit (1 portsjon on umbes 100g). Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem.
Kolmanda astme peal on PIIM ja PIIMATOOTED ning LIHA-KALA-KANA-MUNA. Sellesse gruppi kuuluvatest toodetest peakpäevas sööma umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid ning valima midagi tootegrupist liha-kala-kana-muna. Eelistada võiks kala. Viinerite ja singi tarbimisega peaks olea mõõdukas.
Neljandal astmel on LISATAVAD TOIDURASVAD, PÄHKLID ja SEEMNED. Lisatavatest toidurasvadest võiks eelistada õli, kokku võiks selliseid rasvu tarbida päevas 3-4 teelusikatäit.
Päris püramiidi tipus asetsevad SUHKUR, MAIUSTUSED jt soolased ning magusad NÄKSID.


Täpsemat infot tervisliku toitumise kohta loe www.toitumine.ee

Sellele lehele viib ka otselink blogi "Kasulike linkide" loetelust

Uusaastatervitused ja eesootavad muudatused.

Tere, kallid RügiTugi lugejad! :) Loodan, et uus aasta tuli suure peo ja rõõmuga, mis annab vihje, et ka 2011 ise saab olema üks mõnus aasta!

Peale heade soovide pean Teile ka teatama, et kirjutan siia viimast korda kui Rapla Ühisgümnaasiumi psühholoog. Alates uuest aastast liigun juba mujal ning mind ei leia enam tavapäraselt tuttavast kabinetist. Maa alla ma kindlasti aga ei kao- kel mure ja tahab minuga rääkida, võib alati kirjutada meilile eva.ots@mail.ee. Ja veel- Kellil on luba anda mu telefoni number neile, kes tema juurde sellise sooviga pöörduvad.

Soovin Teile parimat ja ütlen siiralt- oli tore! :)

Eva.