Ongi kätte jõudnud aeg, et teha õppetöösse paus. Selleks aga, et vaheaeg läheks ikka nö asja ette, kasuta koolist vaba nädalat:
PUHKAMISEKS. Maga piisavalt.
Lemmiktegevuste tegemiseks, et koguda positiivset energiat ja meeleolu.
Liikumiseks värskes õhus. Veeda võimalikult vähe aega televiisori ja arvuti seltsis ning võimalikult palju aega õues.
KOSUTAVAT SÜGISVAHEAEGA!
reede, 22. oktoober 2010
teisipäev, 19. oktoober 2010
Meedia ja vägivald (õpi)lastes.
Mis on meedia?
Meedia on see, mis vahendab meile infot läbi saadete, juttude, muusikapalade vmt järgnevate vahendite abil: televisioon, Internet, ajalehed, ajakirjad, raadio.
Mis on vägivald?
Vägivald on kellelegi liiga tegemine tema enda tahte vastaselt. Vägivaldne on käitumine või mõjutamine, millega kahjustatakse kellegi keha, vaimu (psüühhikat), lähedasi, vara vmt.
Mis seos on neil kahel?
Meedia on saanud tavapäraseks osaks meie kõigi elus. Paraku aga see, mida meedia kajastab, ei ole alati mitte hea ning head mõju avaldav.
Jõhkra sisuga arvuti- või videomängud, (multi)filmid tapmissituatsioonidest või klipid, pildid seksuaalsest väärkohtlemisest ei ole ükski ebatavaline nähtus juba paariaastastele lastele. On muutunud tavaliseks, et tõesti ka juba väiksed lapsed jälgivad huviga telekat ning kuulavad raadiot. Samuti ei ole paljudes peredes ka takistuseks vaba Interneti kasutamine.
Pikk ja sügav uuring antud teemal leidis, et just taoline valik muudab õpilased palju vägivaldsemaks ehk:
1. Ei ole arusaama, et vägivald on ohtlik (arvatakse- teles ju näitab kogu aeg, see tavaline juba!)
2. Käitumine ning MÕTLEMINE on palju vägivaldsem nende (õpi)laste ja noorukite seas, kes veedavad enam aega meediaga.
Kui palju siis tegelikult on väikelapsed, (kuni 6 aastased) meediaga seotud?
Leiti järgmised arvud:
* 83% alla 6 aastastest lastest kasutavad mõnda ekraani kaudu nähtavat meediakanalit. (Vanemate laste puhul on see protsent suurem!)
* Keskmiselt veedavad nad päevas 2 tundi teleka, 1 tund videomängude ja 50 minutit arvuti taga. Kokku teeb see umbes 4 tundi kontakti puudumist ennast ümbritsevaga ja keskendumist meediale.
* Enne lasteaeda minekut on nad telekat vaadanud juba kokku 4000 tundi.
* Ühe laupäevahommikuse lasteprogrammide vaatamise jooksul näevad nad 20 - 25 vägivaldset tegu.
On suur vajadus, et väikelaste seas oskaks ema-isa ja vennad-õed piirata väiksemate meedia kasutust! Samuti ei ole see hea ka vanematele lastele, kes on samuti nähtu-kuuldu poolt vägagi mõjutatud. Tihti on kooli peal näha agressiivselt käituvat noort- kui hakata uurima, miks ta nii endast väljas on ning mitte kuidagi ennast kontrollida ei suuda, tuleb välja, et magatud on vähe, kuna oldi teleka ja/või arvuti ees.
Soovitused: Meedia on osaliselt meile ka kasulik, aga nii nagu kõigega- tuleb seda osata kasutada. Kui tarbida liiga vähe- jääme heast infost ilma. Kui aga pingutada üle- siis koormame sellega ennast liiga ära (just nagu mõjub liigne söömine meie kaalule).
Ole ise juht EHK kasuta meediat, aga ära luba tal Sind kasutada!
Allikas: Kaiser Family Foundation, The Media Family, May 2008.
Meedia on see, mis vahendab meile infot läbi saadete, juttude, muusikapalade vmt järgnevate vahendite abil: televisioon, Internet, ajalehed, ajakirjad, raadio.
Mis on vägivald?
Vägivald on kellelegi liiga tegemine tema enda tahte vastaselt. Vägivaldne on käitumine või mõjutamine, millega kahjustatakse kellegi keha, vaimu (psüühhikat), lähedasi, vara vmt.
Mis seos on neil kahel?
Meedia on saanud tavapäraseks osaks meie kõigi elus. Paraku aga see, mida meedia kajastab, ei ole alati mitte hea ning head mõju avaldav.
Jõhkra sisuga arvuti- või videomängud, (multi)filmid tapmissituatsioonidest või klipid, pildid seksuaalsest väärkohtlemisest ei ole ükski ebatavaline nähtus juba paariaastastele lastele. On muutunud tavaliseks, et tõesti ka juba väiksed lapsed jälgivad huviga telekat ning kuulavad raadiot. Samuti ei ole paljudes peredes ka takistuseks vaba Interneti kasutamine.
Pikk ja sügav uuring antud teemal leidis, et just taoline valik muudab õpilased palju vägivaldsemaks ehk:
1. Ei ole arusaama, et vägivald on ohtlik (arvatakse- teles ju näitab kogu aeg, see tavaline juba!)
2. Käitumine ning MÕTLEMINE on palju vägivaldsem nende (õpi)laste ja noorukite seas, kes veedavad enam aega meediaga.
Kui palju siis tegelikult on väikelapsed, (kuni 6 aastased) meediaga seotud?
Leiti järgmised arvud:
* 83% alla 6 aastastest lastest kasutavad mõnda ekraani kaudu nähtavat meediakanalit. (Vanemate laste puhul on see protsent suurem!)
* Keskmiselt veedavad nad päevas 2 tundi teleka, 1 tund videomängude ja 50 minutit arvuti taga. Kokku teeb see umbes 4 tundi kontakti puudumist ennast ümbritsevaga ja keskendumist meediale.
* Enne lasteaeda minekut on nad telekat vaadanud juba kokku 4000 tundi.
* Ühe laupäevahommikuse lasteprogrammide vaatamise jooksul näevad nad 20 - 25 vägivaldset tegu.
On suur vajadus, et väikelaste seas oskaks ema-isa ja vennad-õed piirata väiksemate meedia kasutust! Samuti ei ole see hea ka vanematele lastele, kes on samuti nähtu-kuuldu poolt vägagi mõjutatud. Tihti on kooli peal näha agressiivselt käituvat noort- kui hakata uurima, miks ta nii endast väljas on ning mitte kuidagi ennast kontrollida ei suuda, tuleb välja, et magatud on vähe, kuna oldi teleka ja/või arvuti ees.
Soovitused: Meedia on osaliselt meile ka kasulik, aga nii nagu kõigega- tuleb seda osata kasutada. Kui tarbida liiga vähe- jääme heast infost ilma. Kui aga pingutada üle- siis koormame sellega ennast liiga ära (just nagu mõjub liigne söömine meie kaalule).
Ole ise juht EHK kasuta meediat, aga ära luba tal Sind kasutada!
Allikas: Kaiser Family Foundation, The Media Family, May 2008.
Õpilane arvab: Kas oled mures oma hinnete hetkeseisu pärast?
Lõppenud on järjekordne küsitlus, mis seekord puudutas eriti aktuaalset teemat nagu veerandilõpp ning hinded. Siin on tulemused!
44% vastanutest ei ole eriti mures ja ütleb, et enamik asju on sel veerandil õnnestunud.
29% õpilastest on mures.
18% ütleb, et on pingutanud ja võib tulemustega rahule jääda.
9% usub, et need tööd, mis ebaõnnestunud või tegemata jäänud, jõuab ta järgi vastata.
0% - mitte keegi ei arvanud, et tema hinded poleks olulised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa meie kooli õpilastest (71%) ei pea muretsema, kuna üldjoontes on olukord kontrolli all. Umbes kolmandik siiski tunnistab, et ei ole hetkeseisuga rahul. On positiivne täheldada, et mitte keegi vastanutest ei ole oma õppimise suhtes ükskõikne.
44% vastanutest ei ole eriti mures ja ütleb, et enamik asju on sel veerandil õnnestunud.
29% õpilastest on mures.
18% ütleb, et on pingutanud ja võib tulemustega rahule jääda.
9% usub, et need tööd, mis ebaõnnestunud või tegemata jäänud, jõuab ta järgi vastata.
0% - mitte keegi ei arvanud, et tema hinded poleks olulised.
Kokkuvõtteks võib öelda, et suurem osa meie kooli õpilastest (71%) ei pea muretsema, kuna üldjoontes on olukord kontrolli all. Umbes kolmandik siiski tunnistab, et ei ole hetkeseisuga rahul. On positiivne täheldada, et mitte keegi vastanutest ei ole oma õppimise suhtes ükskõikne.
teisipäev, 12. oktoober 2010
MIS TEEB ÜHE KLASSI VÕIMEKAMAKS KUI TEISE?
Klass on üks suur grupp inimesi, mis peab päevast- päeva koos töötama. Klasse on erinevaid- üks edukam kui teine. Millest sellised erinevused tulevad?
Uue uuringu andmetel, ei ole oluline mitte see, kui nutikas on kõige targem liige grupis, vaid olulist rolli mängivad muud asjaolud, nagu:
1. Empaatia ehk võime teistele kaasa tunda ja nendega arvestada. Mida kõrgem empaatiavõime on klassis ehk mida rohkem suudetakse üketeist mõista ja mitte hukka mõista, seda paremini sooritatakse keerulisi ülesandeid.
2. Teiste emotsioonidest ehk tunnetest arusaamine. Kui klassikaaslased suudavad aru saada paremini üksteise hetkeseisust- kas teine on närvis, rahulik, rõõmus vmt- siis seda paremini kulgeb igapäevane töö. (Emotsioonid väljendavad reaktsioone olulistele sündmustele, seega vajab inimene, et tema tundeid märgatakse, et tunda, et teda ennast märgatakse. Märkamise tulemusena saame end kõik tunda inimlikult.)
3. Tüdrukute arv klassis. Tõepoolest- eelnevad kaks tegurit on enamasti omased pigem naissoole. Seega nendes klassides, kus tüdrukuid on rohkem, sujub enamasti töö paremini ning tulemused on kogu grupi sees tervikuna kõrgemad.
4. Koostöö. Edukam on klass, kus tehakse igapäevaselt rohkem koostööd kui võisteldakse. Oluline on lasta igaühel oma arvamust avaldada ning teha otsuseid koos, ilma tugevalt esilekerkivate liidriteta.
Mõtlemiskoht: Milline on Sinu klass? Kas kõik need „eduka klassi tegurid“ on ka Sinu klassile omased? Kui mitte, kuidas seda muuta?
Allikas: Science, 30.september, 2010. Christopher Chabris.
Uue uuringu andmetel, ei ole oluline mitte see, kui nutikas on kõige targem liige grupis, vaid olulist rolli mängivad muud asjaolud, nagu:
1. Empaatia ehk võime teistele kaasa tunda ja nendega arvestada. Mida kõrgem empaatiavõime on klassis ehk mida rohkem suudetakse üketeist mõista ja mitte hukka mõista, seda paremini sooritatakse keerulisi ülesandeid.
2. Teiste emotsioonidest ehk tunnetest arusaamine. Kui klassikaaslased suudavad aru saada paremini üksteise hetkeseisust- kas teine on närvis, rahulik, rõõmus vmt- siis seda paremini kulgeb igapäevane töö. (Emotsioonid väljendavad reaktsioone olulistele sündmustele, seega vajab inimene, et tema tundeid märgatakse, et tunda, et teda ennast märgatakse. Märkamise tulemusena saame end kõik tunda inimlikult.)
3. Tüdrukute arv klassis. Tõepoolest- eelnevad kaks tegurit on enamasti omased pigem naissoole. Seega nendes klassides, kus tüdrukuid on rohkem, sujub enamasti töö paremini ning tulemused on kogu grupi sees tervikuna kõrgemad.
4. Koostöö. Edukam on klass, kus tehakse igapäevaselt rohkem koostööd kui võisteldakse. Oluline on lasta igaühel oma arvamust avaldada ning teha otsuseid koos, ilma tugevalt esilekerkivate liidriteta.
Mõtlemiskoht: Milline on Sinu klass? Kas kõik need „eduka klassi tegurid“ on ka Sinu klassile omased? Kui mitte, kuidas seda muuta?
Allikas: Science, 30.september, 2010. Christopher Chabris.
esmaspäev, 11. oktoober 2010
Kuidas püsida terve?
Mida külmemaks ja talvisemaks lähevad ilmad, seda enam märkame enda ümber inimesi, kes vaevlevad mingi viiruse küüsis. Mida teha, et püsida terve?
Riietu vastavalt ilmastikule. Kõige tundlikumad külma ja niiskuse suhtes on jalad, seepärast on oluline kanda aastajale vastvaid jalavarje.
Tugevda oma immuunsüsteemi. Tegele regulaarselt mõne spordialaga, käi jalutamas või jooksmas. Söögi kõrvale võib võtta mõnd immuunsüsteemi tugevdavat toidulisandit. Kõige tuntumad neist on punase päevakübara ekstrakt, küüslaugukapslid ja C-vitamiin, mida saab apteegist.
Sügisene menüü peaks sisaldama kiirelt energiat andvaid toiduained. Rohkelt võiks tarbida taimeteesid,nt kibuvitsa- või ingveritee mee ja sidruniga. Ära liialda rasvaste ja magusate roogadega. Söö rohkelt kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainerikkaid puu- ja köögivilju, marju: pohli, jõhvikaid, astelpajumarju, granaatõunu, ploome, pirne, õunu, sidrunit, porgandit, kõrvitsat, punapeediroogasid, joo porgandimahla.
Tõhusad on karastavad veeprotseduurid.
Pese sageli käsi, seebiga ja vähemalt 15 sekundit, sest viirushaigused levivad piisknakkuse teel.
Kogu positiivseid emotsioone ja säilita rõõmsameelsus.
Puhka ja maga piisavalt!
Oma tevise hoidmine on järjepidev enese jälgimine. Leia enese jaoks see aeg ja nipid ning OLE TERVE!
Riietu vastavalt ilmastikule. Kõige tundlikumad külma ja niiskuse suhtes on jalad, seepärast on oluline kanda aastajale vastvaid jalavarje.
Tugevda oma immuunsüsteemi. Tegele regulaarselt mõne spordialaga, käi jalutamas või jooksmas. Söögi kõrvale võib võtta mõnd immuunsüsteemi tugevdavat toidulisandit. Kõige tuntumad neist on punase päevakübara ekstrakt, küüslaugukapslid ja C-vitamiin, mida saab apteegist.
Sügisene menüü peaks sisaldama kiirelt energiat andvaid toiduained. Rohkelt võiks tarbida taimeteesid,nt kibuvitsa- või ingveritee mee ja sidruniga. Ära liialda rasvaste ja magusate roogadega. Söö rohkelt kiudaine-, vitamiini- ja mineraalainerikkaid puu- ja köögivilju, marju: pohli, jõhvikaid, astelpajumarju, granaatõunu, ploome, pirne, õunu, sidrunit, porgandit, kõrvitsat, punapeediroogasid, joo porgandimahla.
Tõhusad on karastavad veeprotseduurid.
Pese sageli käsi, seebiga ja vähemalt 15 sekundit, sest viirushaigused levivad piisknakkuse teel.
Kogu positiivseid emotsioone ja säilita rõõmsameelsus.
Puhka ja maga piisavalt!
Oma tevise hoidmine on järjepidev enese jälgimine. Leia enese jaoks see aeg ja nipid ning OLE TERVE!
esmaspäev, 4. oktoober 2010
Puudumistest
Kooliaasta esimene veerand on jõudnud poole peale. Käes on aeg, kus õues valitseb värviline sügis oma salakavalate ilmadega, koolitundides testivad õpetajad aina Sinu teadmisi, kimbutama kipuvad erinevad viirused ja haigused, toimuvad esimesed võistlused ning tekkinud koolirutiin ja -väsimus soodustavad üha soovi mõni päev koolist puududa.
Siiski...
- puudumine koolist tekitab Sulle lisatööd, sest kõik, mida teised kuulevad tunnis õpetajalt, pead Sa siis ise välja otsima ja endale selgeks tegema. See aga nõuab veel enam Sinu aega ja energiat, mistõttu võid tunda hoopiski suuremat kurnatust.
RÜGi kodukord punkt 17. Puudumine ei vabasta õppematerjali omandamisest, järgmiseks tunniks ettevalmistamisest, ettenähtud ajal kontrolltööst.
- Õppetunnist puudumine tekitab teadmistes lünkasid, mistõttu võib juhtuda, et need ei moodusta tervikut ja Sul on keeruline seostest aru saada ning uute õppeülesannete lahendamine võib kujuneda raskemaks.
Sagedased koolist puudumised põhjustavad tihti õppeedukuse langust
- Puudumise ajal koolis tehtud tööd tuleb järele vastata, see tähendab aga pikemaid koolipäevi, sest selleks ettenähtud ajad on pärast tunde.
Seega...
- ÄRA PUUDU KUNAGI PÕHJUSETA!
- Puudu õppetundidest ainult äärmisel vajadusel, nt haigestumisel.
- Sinu puudumise põhjus peab klassijuhatajal teada olema
RÜGi kodukord punkt 38. Sinu puudumisest teavitab lapsevanem klassijuhatajat esimesel päeval.
punkt 42. Ette teada olevast pikemaajalisest puudumisest tuleb lapsevanemal/organisatsioonil kooli varakult teavitada.
punkt 43. Puudumisloa saamiseks täida vastav taotlus, kus kinnitad, et omandad iseseisvalt aineõpetaja poolt antud materjali. Esita see klassijuhatajale.
Hoia oma tervist ja korralda oma tegemisi nii, et sellel õppeaastal Sa puuduksid koolist võimalikult vähe!
Siiski...
- puudumine koolist tekitab Sulle lisatööd, sest kõik, mida teised kuulevad tunnis õpetajalt, pead Sa siis ise välja otsima ja endale selgeks tegema. See aga nõuab veel enam Sinu aega ja energiat, mistõttu võid tunda hoopiski suuremat kurnatust.
RÜGi kodukord punkt 17. Puudumine ei vabasta õppematerjali omandamisest, järgmiseks tunniks ettevalmistamisest, ettenähtud ajal kontrolltööst.
- Õppetunnist puudumine tekitab teadmistes lünkasid, mistõttu võib juhtuda, et need ei moodusta tervikut ja Sul on keeruline seostest aru saada ning uute õppeülesannete lahendamine võib kujuneda raskemaks.
Sagedased koolist puudumised põhjustavad tihti õppeedukuse langust
- Puudumise ajal koolis tehtud tööd tuleb järele vastata, see tähendab aga pikemaid koolipäevi, sest selleks ettenähtud ajad on pärast tunde.
Seega...
- ÄRA PUUDU KUNAGI PÕHJUSETA!
- Puudu õppetundidest ainult äärmisel vajadusel, nt haigestumisel.
- Sinu puudumise põhjus peab klassijuhatajal teada olema
RÜGi kodukord punkt 38. Sinu puudumisest teavitab lapsevanem klassijuhatajat esimesel päeval.
punkt 42. Ette teada olevast pikemaajalisest puudumisest tuleb lapsevanemal/organisatsioonil kooli varakult teavitada.
punkt 43. Puudumisloa saamiseks täida vastav taotlus, kus kinnitad, et omandad iseseisvalt aineõpetaja poolt antud materjali. Esita see klassijuhatajale.
Hoia oma tervist ja korralda oma tegemisi nii, et sellel õppeaastal Sa puuduksid koolist võimalikult vähe!
reede, 1. oktoober 2010
Õpilane arvab: Kooli juures on parim...
RygiTugi küsitlus "Kooli juures on parim..." sai nüüd lõpule ja siin on tulemused:
1. Suhtlemine.
Kool on tõepoolest erakordselt sotsiaalne ehk siis inimsuhteid tulvil maja. Tundub, et see ka kõigile meeldib. Võib oletada, et õpilased Rapla Ühisgümnaasiumis ei eelistaks esialgu ulmelisena näivat internetipõhist õpet, kus igaüks võtab kodus lahti e-kooli, teeb ära kodused ülesanded ja seejärel saadab need õpetajale. Taoline "kool" annaks kindlasti vabadust teha asju omal vabalt valitud ajal, aga samas ei võimaldaks suhelda!
2. Kui päeva lõpus minema saab.
Kool on kindlasti ka koht, kus on vaja väga palju pingutada ning alati ei lähe just nii nagu tahtsid. Nii seostubki kool osadele õpilastele raskustega. Ehk sellest tulebki rõõm, et päeva lõpus minema saab. Samas võib olla ka põhjus mujal.
3. Uute asjade teadasaamine.
Siin väga ei olegi selgitusi vaja. Rapla Ühisgümnaasiumi õpilastest suur osa hindab kõrgelt oma võimalusi omandada uusi teadmisi.
4. Kindel koht, kuhu tulla.
Päris tihti ei ole kodus just kõige parem olla, ükskõik, mis põhjustel. Kool on alati olemas- soe tuba, kindlad inimesed, teada-tuttav päevakava. Kõik see tekitab turvatunnet. On kindlasti tore, et õpilased oskavad seda hinnata. Tahaks vaid loota, et see ei ole seotud asjaoluga, et mujal pole turvalist paika.
1. Suhtlemine.
Kool on tõepoolest erakordselt sotsiaalne ehk siis inimsuhteid tulvil maja. Tundub, et see ka kõigile meeldib. Võib oletada, et õpilased Rapla Ühisgümnaasiumis ei eelistaks esialgu ulmelisena näivat internetipõhist õpet, kus igaüks võtab kodus lahti e-kooli, teeb ära kodused ülesanded ja seejärel saadab need õpetajale. Taoline "kool" annaks kindlasti vabadust teha asju omal vabalt valitud ajal, aga samas ei võimaldaks suhelda!
2. Kui päeva lõpus minema saab.
Kool on kindlasti ka koht, kus on vaja väga palju pingutada ning alati ei lähe just nii nagu tahtsid. Nii seostubki kool osadele õpilastele raskustega. Ehk sellest tulebki rõõm, et päeva lõpus minema saab. Samas võib olla ka põhjus mujal.
3. Uute asjade teadasaamine.
Siin väga ei olegi selgitusi vaja. Rapla Ühisgümnaasiumi õpilastest suur osa hindab kõrgelt oma võimalusi omandada uusi teadmisi.
4. Kindel koht, kuhu tulla.
Päris tihti ei ole kodus just kõige parem olla, ükskõik, mis põhjustel. Kool on alati olemas- soe tuba, kindlad inimesed, teada-tuttav päevakava. Kõik see tekitab turvatunnet. On kindlasti tore, et õpilased oskavad seda hinnata. Tahaks vaid loota, et see ei ole seotud asjaoluga, et mujal pole turvalist paika.
Tellimine:
Postitused (Atom)